kriips ja täpp!

I hate myself today! Faking masekas, tänks, Moonika, Sa suudad seda ikka suurepäraselt..

Valentinipäev oli suurepärane film. Love,lovve.

And i just got the best damn v-day gift ever, thanks..

Printsessa.

Olen ja elan

Juba kaks päeva on sära silmi toonud üllatavalt ilus ilm, lumel sillerdav päike toob alati naeru näole. Juba kaks hommikut ärkan nii õudse kurgu-kõrvavaluga, aga õhtuks on kõik, tervis, korras. Täna tulin koolist ja mul oli nagu väikestviisi raseda-isu peal.. tahtsin muna.. läksingi tipatapa meie kohalikku supermarketti (aka keldrikauplus) ja ostsin 10 muna! Tulin koju ja tegin munavõisaia ja kohvi, niihea, vanad ajad tulid meelde.

Homme on siis Tourest, suur lootus on leida sealt üliheaodavahinnaga reis ja noh kooliraames tuleb üks imetore raport ka kokku vormida, tehtav..siis on veel üks öö ja hommikul on juba ema siin ja me saame koos maaelu nautima minna!

Käisin eile oma australlasega ühes nii mõnusas kohvikus, mida soovitan küll soojalt kõigile! Seal on hästi mõnus, õdus õhkkond. Siin ta ongi: http://www.pierre.ee/ . Siis tegime vanalinnas umbes 4 ringi, käisime kõik turistide meelispaigad ära. Ma olin giid ja tema navigaator, kuna ilmselgelt ei oska ma linnas absoluutselt navigeerida, juba vanalinna sisenedes eksisin ma ära.. Eilne ilm oli super ja talvine Tallinn ei olegi nii õudne, nagu ma olen siiamaani arvanud.. käisime raamatupoes ja Twilighti sarja teine ring läks käima! Ostsin esimese osa inglise keeles ära. See raamat lihtsalt ootas seal mind..ja mul ei jäänudki muud üle, kui pidin ta ära ostma. Siis helistas mulle üks naine, rääkis minuga soome keeles ( ma olin kaks tundi varem kodus saatnud Viking Line-i CV ja ma mainisin, et oskan ka soome keelt) ja kuskil 5 minutit rääkisime soome keeles ja siis ütles ta "Okei, nüüd võime eesti keele peale üle minna!" Mul oli nagu, okei, lihtsalt nahhaalselt testiti mind ! :D

Ja tarbija24 annab elule lootust, ilmselgelt suren ma noorelt: http://www.tarbija24.ee/?id=223571

Pea on paks ja see et see valutab ka veel, no see on täitsa tavaline värk.. Tegin eile ja täna ka juttu endale olulisest asjast, psühholoogia aine raames. Jaa see jutt on siin:

Meil kõigil on inimesi, kellest me hoolime ja kes ka meist hoolivad. Inimesed, keda me armastame, annavad asjadele meie ümber väärtuse....

Mõni peab kalliks sõbra kingitud käeketti või emalt saadud kella. Minu jaoks on oluline kaelakee, mille ripatsiks on rist... See on minuga praktiliselt iga päev.

Igal jõuludel saime lastelastega oma vanaemalt jõuludeks raha, et endale siis midagi meelepärast osta. 2006.a. jõuludel palusin vanaemal kinkida mulle midagi jäävat, mingi meene. Algul oli see kett minu jaoks lihtsalt asjake, mida sobis kanda.

Kuid kui 2007.a. suvel mu vanaema suri, sain ma aru, et see kett on ainus käega katsutav mälestus temast. See kett on mulle niivõrd väärtuslik, kuna seda vaadates, hoides...meenub mulle tema....tema kortsus nahk....tema säravad silmad...mulle meenub mu vanaema väike maja, mis oli nii soe ja kus oli alati kaneelisaiakeste ja piparmünditee lõhn.

Ma tunnen end mingil määral teiste lastelaste ees erilisemana, kuna mina sain vanaemalt meie viimastel ühistel jõuludel kingituseks selle keti, mille väärtust on raske kroonidesse ümber arvutada... ja...omades midagi nii hinnalist, saan aru, et väikesed asjad meie ümber toovad meie päevadesse rahulolu, naeratust ja paljude asjade olulisus tuleb aastatega.

Head tuduaega.

Printsess

ps. S-Päev on kohekohe!

Filmid, filmid..

Mul on turismigeograafia loeng..ja see loeng venib nagu roostest buss ülesmäge minnes, mille kiirus ei ületa üle 30 km/h, või nagu sama buss allamäge minnes, mille pidurid on kinnikiilunud, käsipidur on peal ja gaasipedaal on katki. Kui seda suudate ettekujutada, siis tekib minu praegusest loengust suhteliselt selge pilt...Pole kahtlustki, et tigu, kes kannab tonnist koormat liigub kiiremini kui meie hetkeline loeng. Mulle meeldib vaadata klassis ringi, vaadata, mis näoga meie-õpilased seda loengut kuulame..und on võimalik nende silmadest lugeda, seda, et nad on juba umb.pool tundi unemaal olnud.. pole kahtlustki..

Vahepeal on olnud palju filmivaatamist ja ilmselt on veel palju ees..kuna jah, paljud filmid on ikka veel vaatamata ja need lausa nõuavad, et ma neist osa saaksin.

Neljapäeval tegime, Mari tungival sundimisel, õudukaõhtu ja saatuslikuks filmiks valisime Grudge3, ja ma mainin ära, et ma kartsin seda filmi kohutavalt palju. Päris mitu korja karjusime Mariga jaa veel rohkem mitu korda tekkis soov film kinni panna:D . Aga lõppkokkuvõttes saime vaatamisega hakkama ja oleme siiamaani elus, uhh..

Järgnevalt oli siis Avatar 2x, pühapäeval. Heaheaheahea, Süda.

Ja siis tegelikult oli meil Mariga plaanis reedest teha järgmine kinokülastuspäev, et lähme siis uut filmi -Brothers vaatama..mõeldud, kui Kerli sebis mulle selle filmi ja eile siis vaatasime selle ära, ja jaa, see oli nii hea..kõik need emotsioonid, mis filmis läbi käisid ja siis veel kõik need emotsioonid, mida see film minus esile tõi..lihtsalt..kohutavalt hästi tehtud draama, kuidas sõda mõjutab meid kõiki, kuidas ta mõjutas hoolivat ja armastavat meest niipalju, et ta muutus selle kõige vastandiks. Ja see väike tüdruk..Bailee Madison, temal oli selles filmis väga suur ja kandev osa ja ta sai lihtsalt idealselt sellega hakkama. Suur kummardus.

Brothers

Brothers

Jaa, reedeks, 12.veebruariks, on meil Mariga ära broneeritud kohad kinosaalis järgmisele filmile:

Jaa see tuletabki meelde, et kohe kohe ongi S-Päev!

Printsess lõpetab..

Blogging,

Omg, pole neli päeva siia jõudnud midagi kirjutada, kuigi tegelikult..noh oleks jõudnud küll..igapäev mõtlesin, et tulen ja kirjutan, aga tunne on selline, et ei ole õigeid sõnu mida öelda tahaks...Mida öelda, kui on nii palju öelda, aga sõnavara selle ütlemiseks on liiga vähe?

Vahepeal on palju juhtunud ja palju on jäänud juhtumata!

"Koidukuma" kõigepealt..mul on 30-lk-d lõpuni, ja ma armastan seda kallikest..mul oleks ta ammu juba läbi, aga ma venitan..kuna ma ei taha, et see hea asi liiga kiiresti otsa saaks.. Ma mõtlen, et mida kuradit ma siis teen, kui see mul läbi saab? See paneb mind muretsema!

NV. Ohhsa kurat. Nüüd on ametlikult nii, et iga aasta hakkan ma SS pidudel käima! Reedene Urban House oli võimas..Pole ammu nii lõbus olnud ja nii palju tantsitud..ja loomulikult pole ammu nii suurt mäluauku olnud.. Tõsised probleemid mäluga! Pean mingeid rohte võtma hakkama.. Laupäev oli väga rahulik, kuna ma olin ikka purjus ja niisama oli väga uimane olek.. Õhtul Sirli kutsus meid Üüberisse, oleks nii väga tahtnud minna tegelikult, ootasin ka seda pidu kaua, aga minu olek ei lubanud, ilmselt oleksin seal tantsuplatsil magama jäänud! ..Pühapäeval käisime Avatari vaatamas- Mina, Mari, Kerli ja Unn. Teist korda käisin and i have to say- it's still amazing! Võrratu.. ilmselt oleksin nõus seda veel kord vaatama ja siis veel, peaagu sama suur armastus selle filmi pihta nagu Twilghtigi.

Täna hommikul ärkasin .. ja enesetunne on kehv..kael on ikka paigast ära ja kurk on ka haige.. Sellises tujus ei taha voodist ärgatagi..

Eile käis mu peast läbi mitu mõtet..mõtted, küsimused, millele ma vastata ei osanud.. Küsimused südame ja aju koostööst.. Räägitakse ju, et kui tahetakse kellestki loobuda, siis ala mu mõistus ütleb üht, aga süda teist. Reaalselt saame kõik aru, et selline asi on täiesti võimatu.. Millal enne on süda rääkinud? Kas ei ole südametegevus vajalik pigem vereringlemiseks? Süda ei tuksu ju ainult siis kui inimene on armunud..või süda ei lõpeta ju löömast kui oled oma kallima kaotanud? Mis kuradi asi on siis südamevalu? Kas selline asi on üldse olemas? või on see kõik ikka meie peades kinni.. kui me mõtleme, et "Ma ei suuda enam ilma temata edasi elada..," et siis meil ongi raskem... aga kui me mõtleme, et "Oli mis oli, ja tuleb uus" vms..kas siis on kergem? Kas kui me mõtleme, et meil on kõik korras, kas siis ongi kõik hästi? Kes üldse seostab seda armastuse värki südamega? Kes oli see, kes mõtles, et armastus ja südamevalu käivad koos?... Aga sellest saame küll kõik aru, et mõistus, aju, see räägib kogu aeg.. isegi siis kui me ei taha, töötab meie mõte kogu aeg.. me mõtleme mõtteid, kaalume otsuseid, mõtleme, kuidas midagi õigesti öelda, mõtleme, kas üldse midagi öelda või vaikida, et kuidas mitte oma kallimatele haiget teha.

Ma arvan, et mõni ei mõtlegi ja tänu sellele saan mina kogu aeg haiget. Ja ma olen siiamaani seda kannatanud, aga ükskord annan ka mina alla ja siis lõplikult..ma ei ole lõputu auk, mis kõike talub, ka minul on piirid, ja need piirid ei ole kummist, need ei veni.!

Täna on üks neist sinistest esmaspäevadest, mis võiks vahel tulemata jääda..ema tuleb reedel, see teeb tuju paremaks!

Printsess.

days..

1 tunni ja 29.minuti pärast on kauaoodatud reede käes!! ja siis tuleb see veel üle elada ja õhtul on väike pidu. Pidu, mida olen kaua oodanud ja olen kindel, et miski suudab seda kindlasti rikkuda, arvestades juba praegust olukorda. Yeah.

Eesti Ekspressi nädalahoroskoop:

Näed eeskätt positiivset, oskad rõõmu tunda ka pisiasjadest. Niisugune optimistlik suhtumine teeb ka probleemide lahendamise tunduvalt kergemaks. Unistused on helged, võimalik, et näed selgeid ja ennustuslikke unenägusid.

Okei. nagu tõsiselt ka, what the f*kk? Kas seekord ka ma lihtsalt tahan, et see horoskoop oleks minuga sarnane või ta kurat ongi? Väga hirmuäratav igastahes.

Rohkemat ei ütleks..unenägudesse si süübi.Homseni

Printsess.

Mis nüüd?

Ma nägin täna öösel seksi-unenägu, üksikasjadesse ei laskuks.. kuid mulle tundub, et asjad on ikka väga jamasti.

Üks inimene otsustas minuga ühendust võtta, ei aitähh.

Reedeni on jäänud veel kolmapäev ja neljapäev..niiet kaks ja pool päeva veel reedeni, ma ootab.

Mõttetumm olen nüüd, praegu. Täiesti tühi igasugustest asjadest.

"I was perfectly happy. Totally and completely blissed out..."

Ma muhelen nüüd omaette edasi, see raamat lihtsalt toob naeratuse silmi, tahad või ei!

Printsess.

Kirjutan..

Inimese kõige suurem, raskem võitlus on võitlus iseendaga.. Kõik teised lahingud teiste inimeste ja kasvõi terve maailmaga kahvatuvad võitlusega iseenda ees.. Võitlus iseendaga, see haarab endas nii palju erinevaid aspekte.. kasvõi tugev püüd loobuda mõnest halvast kombest - shokolaadist, alkoholist, narkootikumidest-millest iganes, tungiv vajadus kedagi enda kõrvale..kedagi, kes on nii vale, ja me ei suuda temast lahti lasta, see on võitlus enda tunnetega..oma südame vastu. Kuid mida siis teha, mis oleks õige? Milline tegu oleks õige, et kõigil oleks hea, ja eelkõige et minul endal oleks hea? Või äkki peaks kõike taluma, vaikides alla suruma tunded, mida tunneme, et nii oleks kõigil lihtsam, vähem draamat? Mis siis teha, kui seda kõike hakkab kogunema ja koguneb ja see kasvab ja laieneb ja varsti, peagi on see nii suur, et on mind täiesti endasse imanud ja ma ei teagi enam mis on õige/vale hea või halb...kui kõik tundub olevat kui üks suur hall mass ja juba kolm päeva pole näinud päikesevalgust, kõikjal on vaid pilved ja sinine taevas on kadunud..ka kuud pole enam..

Võib-olla ongi kõige lihtsam loobuda juba varakult, et jääda kõrvale sellest võitlusest, sellest lõputust, halastamatust võitlusest iseendaga oma sisemuses, mis hakkab meid seestpoolt hävitama, meid seesmiselt nõrgestab ja astub võitlusesse meie mõtete vastu? Oleks see vaid nii lihtne, et juba eoses me saaksime aru, mis on õige ja mis on vale.. kahjuks on see suhteliselt võimatu ja sellest kõigest saame aru alles siis kui me oleme kaelani sees ja siis ootab meid ees üks kõva lahing..ja me eitea ette kumb pool selle võidab ja kas üldse võidab..

Unistused on olemas. Need on seal kuskil kogu aeg ja üks päev kui me ei oota, siis nad (unistused) ongi kohal, täiesti valmis täituma, muutuma reaalsuseks. Niiet, unistuste täitumiseks peab meil olema pangega kannatust ja piisavalt palju tahtmist oodata. Kuid kes enne on olnud valmis ootama midagi, mis tuleb meie õue võib-olla alles mõnekümne aasta pärast? Ma tean, et mina pole selleks valmis, ma olen liiga kärsitu, et midagi nii kaua oodata, mul tekib selle aja peale kümmekond uut ja huvitavat ja (võimalik, et ka) paremat unistust.? Aga usku peab olema ja seda peab hoidma ja kaitsma ja õigel ajal, õiges kohas õigesti kasutama.

Ma vihkan talve, külma, kõike seda mis seal akna taga toimub. Ma vihkan, et välja minnes pean selga panema kõik kodus olemasolevad riided ja kindad ja mütsid..MA TAHAN SOOJA!, kohe,

Paranormal activity, wow, scary as hell. Ebanormaalne asi, Ma kartsin ikka kohutavalt palju, 2x enam ei vaata!

Printsess,