Omg, pole neli päeva siia jõudnud midagi kirjutada, kuigi tegelikult..noh oleks jõudnud küll..igapäev mõtlesin, et tulen ja kirjutan, aga tunne on selline, et ei ole õigeid sõnu mida öelda tahaks...Mida öelda, kui on nii palju öelda, aga sõnavara selle ütlemiseks on liiga vähe?
Vahepeal on palju juhtunud ja palju on jäänud juhtumata!
"Koidukuma" kõigepealt..mul on 30-lk-d lõpuni, ja ma armastan seda kallikest..mul oleks ta ammu juba läbi, aga ma venitan..kuna ma ei taha, et see hea asi liiga kiiresti otsa saaks.. Ma mõtlen, et mida kuradit ma siis teen, kui see mul läbi saab? See paneb mind muretsema!
NV. Ohhsa kurat. Nüüd on ametlikult nii, et iga aasta hakkan ma SS pidudel käima! Reedene Urban House oli võimas..Pole ammu nii lõbus olnud ja nii palju tantsitud..ja loomulikult pole ammu nii suurt mäluauku olnud.. Tõsised probleemid mäluga! Pean mingeid rohte võtma hakkama.. Laupäev oli väga rahulik, kuna ma olin ikka purjus ja niisama oli väga uimane olek.. Õhtul Sirli kutsus meid Üüberisse, oleks nii väga tahtnud minna tegelikult, ootasin ka seda pidu kaua, aga minu olek ei lubanud, ilmselt oleksin seal tantsuplatsil magama jäänud! ..Pühapäeval käisime Avatari vaatamas- Mina, Mari, Kerli ja Unn. Teist korda käisin and i have to say- it's still amazing! Võrratu.. ilmselt oleksin nõus seda veel kord vaatama ja siis veel, peaagu sama suur armastus selle filmi pihta nagu Twilghtigi.
Täna hommikul ärkasin .. ja enesetunne on kehv..kael on ikka paigast ära ja kurk on ka haige.. Sellises tujus ei taha voodist ärgatagi..
Eile käis mu peast läbi mitu mõtet..mõtted, küsimused, millele ma vastata ei osanud.. Küsimused südame ja aju koostööst.. Räägitakse ju, et kui tahetakse kellestki loobuda, siis ala mu mõistus ütleb üht, aga süda teist. Reaalselt saame kõik aru, et selline asi on täiesti võimatu.. Millal enne on süda rääkinud? Kas ei ole südametegevus vajalik pigem vereringlemiseks? Süda ei tuksu ju ainult siis kui inimene on armunud..või süda ei lõpeta ju löömast kui oled oma kallima kaotanud? Mis kuradi asi on siis südamevalu? Kas selline asi on üldse olemas? või on see kõik ikka meie peades kinni.. kui me mõtleme, et "Ma ei suuda enam ilma temata edasi elada..," et siis meil ongi raskem... aga kui me mõtleme, et "Oli mis oli, ja tuleb uus" vms..kas siis on kergem? Kas kui me mõtleme, et meil on kõik korras, kas siis ongi kõik hästi? Kes üldse seostab seda armastuse värki südamega? Kes oli see, kes mõtles, et armastus ja südamevalu käivad koos?... Aga sellest saame küll kõik aru, et mõistus, aju, see räägib kogu aeg.. isegi siis kui me ei taha, töötab meie mõte kogu aeg.. me mõtleme mõtteid, kaalume otsuseid, mõtleme, kuidas midagi õigesti öelda, mõtleme, kas üldse midagi öelda või vaikida, et kuidas mitte oma kallimatele haiget teha.
Ma arvan, et mõni ei mõtlegi ja tänu sellele saan mina kogu aeg haiget. Ja ma olen siiamaani seda kannatanud, aga ükskord annan ka mina alla ja siis lõplikult..ma ei ole lõputu auk, mis kõike talub, ka minul on piirid, ja need piirid ei ole kummist, need ei veni.!
Täna on üks neist sinistest esmaspäevadest, mis võiks vahel tulemata jääda..ema tuleb reedel, see teeb tuju paremaks!
Printsess.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar