Jaa, ahjaa, jah.. veel võib soovida, niiet, Musi, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS !! (L)

Minu kallis on!

OMG! Ma olin niiii vihane, siiamaani olen, kuna mingi uue sarja, kahevõitlus, pärast hakkab "H&A" kestma ainult 30 minutit:s. Miks mulle nii tehakse?

Aga juba enne mu viimast postitust võis näha, et ilmataat on oma meelt muutnud ning tulemas on soojalaine ja see on siis kestnud siiamaani..jah, iseenesest on ju tore näha, et see lõputu lumi ükskord sulama hakkab, aga eriti tore pole see siis, kui sul ei ole käepärast jalga panna kummikuid..kuna teistmoodi on väga võimatu kuiva jalaga kasvõi üle tee olevasse keldrimarketisse jõuda. Siiamaani olen koju jõudes sokkidest vett välja väänanud..ja see ei ole hea tunne ! Aga ikkagi, ma olen rahul, ka selle rõveda sitase lumega, ma olen rahul, kuna kevad on lähedal ja siis on juba suvi ka käega katsutav..See on midagi, mida oodata.

Homme Tartu, jee. Ja polegi rohkem midagi asjalikku öelda..

Printsess.

Film.

Vahepeal vaatasin ära ühe hea, hea ja veel heama filmi: Requiem for a dream.

Reekviem unistusele..see on midagi väga erilist ja soovitan kõigil selle filmi jaoks enda kiires päevakavas leida poolteist tundi, kuna tunne, mis mind ja kindlasti ka kõiki teisi pärast seda filmi valdab..on lihtsalt..seda on raske sõnadesse panna. Ma sain lihtsalt ühe ülima emotsionaalse laengu. Raske on mitte mõelda vastikutele stseenidele ja sealstete tegelaste enesehävituslikule saatusele, mis kahjuks tabas neist igaüht. Lõpuks kannatavad kõik üksinduse, hoolimatuse ning mõtlematuse tõttu väga jubedal viisil, neid tabab halastamatu sõltuvus.

Seda filmi vaadates, tekkis mu pähe küsimus, et kas on võimalik, et üht väikest peret võib tabada selline kaootiline tulevik? Ja aru sain ka sellest, et su sõbrad, su inimesed sinu ümber mõjutavad sind kuradima palju.

Sara, Harry ema, on kaotanud oma mehe ja nüüd on tema elu televiisor. Ta on alati unistanud päevast, mil saaks ka ise teleekraanile saada. Ühel päeval tal see võimalus avaneb, talle tehakse ettepanek telerisse pääseda.. Nüüd on Sally ainukeseks mureks, et ta ei mahu oma imeilusasse kleiti ja ta otsustab dieedile jääda, kuid kahjuks armastab ta toitu liiga palju, et sellega hakkama saada ja siis läheb ta arstile, et sealt saada vajalikud tabletid, et oma kehakaalu alandada. Sallyt tabab aga sõltuvus, teda tabab paranoia, ta hakkab nägema asju, mida pole..ta suurendab oma tablettide kogust, kuna ta on täielikult end kaotanud. Kõige traagilisem ongi see, et ta tahtis olla õnnelik, ta tahtis oma unistust täide viia ja jah ta tõesti jõuabki telemajja, kuid mitte kaamerate ette, kuna turvamehed viivad ta ära hullumajja ja see, mis seal toimub on kohutav, õudne.. Harry, elupõline narkar, kes müüb asju, ostab narkootikume, töötleb neid ja müüb edasi ja loomulikult teeb ka ise ja oma sõbra Tyronega. Neil on niiipalju unistusi, mida nad tahavad täide viia, kuid peagi saavad nad aru, et neid ideaale on võimatu täide viia. Väike piste veeni ei aita sellele suhugi kaasa.

Marion on Harry tüdruksõber, kes "ei ole" sõltuvuses, vähemalt selline mulje võib algul meile jääda, kuid hiljem tuleb välja karm tõde.. Marion hakkab ennast müüma, et saada raha, et siis end teise maailma süstida.

Kõik, mis on olnud nende sügavaimad unistused, nende endine elu, see kõik muutub võimatuks unistuseks ja jääb alles ainult reekviem unistusele.

(Ilmselt oleks kohane öelda aitäh Kerlile, kes seda filmi mulle mainis ja Assule, kellelt filmi sain - Aitäh!)

Printsess.

My love

Tänane postitus on täielikult ja läbi ja lõhki pühendatud minu suurele suurele ja kõige suuremale armastusele - Home & Away' le.

Ja praegu on 2 minu lemmikut nemad:

Belle & Aden

Belle & Aden

Belle & Aden

Väike osa sarja osatäitjatest.

Kodus ja võõrsil on olnud üks mu lemmikuid juba aastaid, ja loodetavasti kestab see veel aastaid.. Seal juhtub alati midagi, seal on alati rõõmu ja kurbust..naeru ja pisaraid.. Ma olen nii palju nutnud, kui keegi on sarjast lahkunud või "surnud." Kuigi ma tean, et see on ju kõigest seriaal.. on siiski seal midagi, mis mulle südamesse poeb ja mind nii tundlikuks teeb. Seal on olnud ka niiiniinii palju rõõmsaid hetki armumisi, pulmi ja pidusid; piinlikust tekitavaid ja viha äratavaid; Seal on olnud kõike, mida ühest sarjast leida soovin. Mul pole absoluutselt häbi öelda, et olen tõeline fänn, andunud fänn. Iga päev ootan kella 6, et siis teleka ette naeldunult oma lemmikuid teleekraanilt nautida. See tund aega on kui viis korda nädalas, tund aega toimiv heroiinilaks , for real.

Tuleb homset usinalt oodata.

Huvitav, kas pelmeene saaks ka mikrolaineahjus teha?

Printsess.

meie kõigi päev

"Me elame maailmas, mis on pidevas muutuses... Ka meie muutume.. Me elame maailmas, kus.." nüüd on see nii selgelt mul sõnasõnalt meeles, peas.. ja siis kui vaja oli, siis käis mul peas vaid üks mõte "fakk,mu jalad värisevad täiega, appi, ma olen nii närvis!" Õõh, masendav, aga õnneks sai see kõik läbi.

HEAD AASTAPÄEVA MEILE KÕIGILE! Täiesti hämmastav on, et seda teavad kõik, et tähistame oma 92.aastapäeva, aga kui kelleltki küsida, et mis aastal me iseseisvusime, siis jäädakse mõttesse..hakatakse arvutama.. Kurb, et me oma minevikku nii halvasti teame, oma ajalugu.. pean silmas siin ka ennast.. häbi on tunnistada, et võiksin palju rohkem teada kui praeguseks tean.

Kaks filmi- Up in the air ja Accidental husband.. Soovitan vaadata, mõlemad on seda väärt ;):)

Nüüd siis oma vaba päeva sisustama, ehk eksamiks õppima!

Jaa, ma tahaks veel välja öelda (tegelikult kirj.), et me peaksime vähem mõtlema.. vähem kõike analüüsima ja oma peas mingit mõtet seedima.. nii kaotame nii palju väärtuslikku aega, mis meil on elamiseks antud.. kõik vajalik tuleks välja öelda, kõik tunded avalikkuse ette tuua.. võimalikult vähe asju enda teada hoida.. või siis mittevajalik just enda teada hoida..ja samas ka ise sellest mõttest loobuda.. Kõik mittevajalik, ennastpiinav kohe prügikasti ja kõik vajalik kohe käiku lasta. Mõnikord me õpime nii palju teistelt ja jah, tõsi on ka, et teinekord midagi õppida, peame enne selle vea tegema, muidu me oma õppetundi ei saa..

Printsess.

Täiesti tavaline, rahulik nädalavahetus on möödas. Emps on jälle Soomes ja mina Linnas. Eilne päev oli nii pühapäevalik, möödus masendustujus. Kõigi peale oli hea vahelduseks pahane olla.

Õhtu veetsime Mariga kinos. "The Lovely Bones" on hea film, mis meid müstilisse maailma kiskus.. ja see mees seal, see rõve pervert, õõõh, ta tekitas minus vastikut õõvastust. Just selliseid inimesi ma kardangi.

Kuulane muusikat ja olen voodis pikali ja mõtlen, et nii hea oleks kuskil soojas olla, +10 on juba soe! Unistada on nii hea ja ilus, aga praegu pean naasema oma nõmedasse reaalsusesse ja õppima hakkama ! Hurrahurra.

Printsess.

Õnneks

Õnneks on maailm loodud nii, et igale halvale asjale/teole järgneb ka hea. :) Täna on hea olnud.. arstilt sain antibiootikumid peale, niiet on lootus, et kurk saab korda, ja siis sain teist head rohtu ka, loomulikult hea hinna eest !! Juuksuris oli hea, olen ülirahul oma lookiga.

Jummala naljakas oli, kui läksime emaga Vaala, et sealt blokk suitsu osta ja siis koju minna, aga nojah, me ostsime ikka terve kärutäis kaupa! :D Meid ja meie oste.

Kojutulles ootas mind ees suurepärane praktikapakkumine, millest ma kavatsen osa saada!

ja siis avastasin veel, et eilne kukkumine ei möödunud ikka ilma tehnikat rikkumata..läpakal tükk katki... lahti :S

Ilm on nii kohutav, loodame, et homme jõuame ilusasti Tallinna!:)

Printsess.

Õnnelikkuse tipp.

Jumal tänatud, et tänane päev on nii korda läinud!. Kui kuhugi peaks sellise „võrratu“ päeva eest risti tegema, siis teeksin selle kohe ära. Lihtsalt viha teeb kuidas üks päev saab nii halvasti minna!

Päev oli koolis täna väga vaevaline ja venis kohuvatalt..Otse koolist läksin Rakvere bussi peale ja siis tabas mind järgmine „tore“ kogemus.. Väljusin siis mina oma raskete kottidega usinalt trammist..ühe väikse sammu jõudsin trepi peal teha ja siis seal ma juba lamasingi..pilt läks silme eest mustaks ja algul ei saanudki täpselt aru, et mis juhtunud oli, kuid siis hakkas nagu mingi sagimine ja sain aru, mis toimub.. tõusin püsti ja ütlesin, et kõik on korras... kuigi käsi tegi põrguvalu ja jope oli ka must..Vähemalt jäi mu tehnika korda, niiet siis oli vist ikka õnnelik õnnetus. Jaa just vaatasin...käsi on katki..

I am so pissed out.. lähen rahustustsükklisse nüüd!

Printsess.

.

Milline imeline tunne oleks liikuda võimatult kiiresti.. Milline meeliülendav tunne oleks sõita masinaga, mille kiirus küündib kuni poole tuhande kilomeetrini tunnis? Kui palju vahemaad saaks läbida nii lühikese ajaga ! Aina ja üha enam paneb imestama kuhu oleme oma teaduse (super)kiire arengu juures jõudnud! Ma olen sõitnud Soomes rongiga, mille kiirus on kuskil 200 km/h ja aknast välja vaadates ei ole kõik üks hall kogu, vaid täitsa selgesti saab eristada maju ja puid.. kuid ma tõesti ei kujuta ette kas ka 500 tunnikiiruse juures on võimalik midagi eristada? Kas sellisele rongile üldse ka aknad pannakse või lastakse inimestel sügavas pimeduses oma kujutlusvõimet kasutada ja siis oletada kuidas ümbrus küll sellise kiiruse juures välja võiks näha? Jaapanlased on ju alati igast hullustrikke teinud.. juba praegu on neil rongid, mille kiirus on 300-380 km/h.. ja ehitamisel on neil siis katselõik magnetpadjal liikuva rongi (mida nim. Shinkansen) jaoks, mis peaks tunnis läbima 500 km. Kui see valmib, siis mina lähen seda oma silmaga kaema, täiesti uskumatu.. vähemalt minusuguse võhiku jaoks!

Oma turundusalasest raamatut lugedes saan ma aru, et ilmselgelt ei ole tavalistel inimestel, nagu mina, mingitki võimalust saada rikkaks..küll aga õnnelikuks, ilmselt suudan teenida nii palju, et elada ära iga kuu ja natukenegi pensionifondi panna ja muud midagi. Arvan, et kui ma tahaks rohkemat, siis ma peaksin sellega hakkama saama küll, kuid mul puudub selle jaoks enesekindlus, et oma raha kuhugi investeerida...või üldse.. kuidas see käib? Selle raamatu nimi on "Kes võttis minu raha" ning seal on ära toodud ka tavaliste palgatööliste vastus- "Valitsus" kuna nende palgast läheb ju üks osa maksudele. Raha, mida neil pole olnudki. Seal oli põgusalt kirjutatud ka ühest hästi huvitavast asjast, mille kohta ma rohkem uurin ja siis siin ka kirjutan;) Natuke ootamist ainult.

Suht armas iseenesest: "Ma kõndisin salatiletist mööda ja siis tulid sina meelde !" :D

Kool on ikka tavaline, igavapoolne.. Maale tahan juba!

Ahjaa, ripsmekesed on ka korrastatud nüüd.Jee.

Printsess.

Ma ja Mina ja Ma.

Pelmeenid krõpsuvad (tegelikult mõtlesin sõna praksuvad:D) panni peal ja tunne on hea, kuna järjekordne kordaläinud üli-koolipäev on selja taga. Pelmeenid ongi need mis teevad tavalisesest koolipäevast ülima. Pelmeene nautides meenutan ka möödunud päeva, kõik on ülivõrdes!

Mul hakkab vaikselt saama villand, kopp ja sahk ka sellest äraneetud kõnest, ja siis sellest järgmisest kõnest ja ka tulevast kõnest.. kui ma kuulen sõna kõne, hakkab midagi sees toimuma, kõik hakkab üles tulema. Aitab! ütleb mu sisetunne, ma ei taha enam ühtegi kõnet!

Kui pelmeenid on oma tee kõhtu leidnud tabab mind alati suur väsimus, ja tunne on nagu unemati sositaks meelitusi kõrva..

Reede möödus siis vaikselt.. käisime Nele ja Kadiga Tourestil, kuigi ilma meenutades oleks tahtnud kodus teki all kuuma kakaod juua.. kuidagi me ikka sinna jõudsime, eelnevalt sai siis Vapianos maiustatud ja kõhule pai tehtud..Rahvast oli kohutavalt palju ja sigimist-sagimist üleliiagi..Meie tehtavad kodutööd muutusid vähem tehtavaks ja üleüldse olime nii väsinud kõigest, et ei tahtnud üldse midagi teha.. Nele tõi mind lõpuks ikka kesklinna ära. (Ps. tema auto, oi issand, omamoodi seiklus, lumega..ja lörtsiga ..sõita..nii, et pole ABSi ja veojõudu..PÕNEV!..Ma kartsin ikka väga palju!) Tulin koju, tegin pelmeeni (ja jälle!) ja läksime kinno..

Tegimegi Mariga väikse eelvalentinipäevakinoõhtu, millest ei puudunud popkorn ja coca. (Kinoklubilised saavad soodustust! Ma ei teadnudki enne !) Film oli, nagu juba mainitud, super hea.. ega ma muud ei oodanudki, nii palju häid näitlejaid ja nii palju koomilisi hetki. Tõesti oli väärt film.. Järgmisena otsustasime ette võtta multifilmi:D.. midagi meie eakohast..

Laupäev oli muidugi põnev päev- Ema saabus Eesti ! (Lained!) Kadilas, maal, oli omamoodi põnev.. ma kujutan ette kuidas inimesed 1820-l aastal elasid.. kui vett polnud ja wc-d kasutada ei saanud..Mingi aeg siiski torud lõhkesid ja siis ma olin nagu väike laps poriloigus ja nalja sai nii palju, kui vett igalt poolt purskama hakkas..nii väike asi teeb nii palju rõõmu! Laupäeval oli ka Heli sünnipäeva väike tähistamine- väga mõnus, kodune. Ja mis peamine- palju head sööki!

Pühapäeval saime vee korda, jee! Lausa jumalaõnnistus on kui vesi tuleb kraanist.. kuigi ega mul lumesulatusvee vastu ka iseenesest midagi pole! Pühapäev oli ka S-Päev.. mis möödus väga rahulikult kodus..mõned smsid, mõned orkutikad ja mõned msni head soovid.. Täiesti tavaline päev, mil sõbrad üksteist natuke rohkem meeles peavad!

Nüüd on Teisipäev ja õige pea Neljapäev, mil saab jälle maavõlusid nautima minna! Ja tänasest veel nii palju et... plaane pole..aga ilmselt loen oma turundusraamatut, mis õpetab, kuidas rikkaks saada jms.. soovitus siis: Investeerige !? Ja mina investeerin ka- mälestustesse ja tulevikku ja unistustesse. Ilmselt piisab mulle sellestki..

Eminemi on tore taasavastada, palju häid, hingepaitavaid laule, mis meelt puhastavad..

Printesess.

kriips ja täpp!

I hate myself today! Faking masekas, tänks, Moonika, Sa suudad seda ikka suurepäraselt..

Valentinipäev oli suurepärane film. Love,lovve.

And i just got the best damn v-day gift ever, thanks..

Printsessa.

Olen ja elan

Juba kaks päeva on sära silmi toonud üllatavalt ilus ilm, lumel sillerdav päike toob alati naeru näole. Juba kaks hommikut ärkan nii õudse kurgu-kõrvavaluga, aga õhtuks on kõik, tervis, korras. Täna tulin koolist ja mul oli nagu väikestviisi raseda-isu peal.. tahtsin muna.. läksingi tipatapa meie kohalikku supermarketti (aka keldrikauplus) ja ostsin 10 muna! Tulin koju ja tegin munavõisaia ja kohvi, niihea, vanad ajad tulid meelde.

Homme on siis Tourest, suur lootus on leida sealt üliheaodavahinnaga reis ja noh kooliraames tuleb üks imetore raport ka kokku vormida, tehtav..siis on veel üks öö ja hommikul on juba ema siin ja me saame koos maaelu nautima minna!

Käisin eile oma australlasega ühes nii mõnusas kohvikus, mida soovitan küll soojalt kõigile! Seal on hästi mõnus, õdus õhkkond. Siin ta ongi: http://www.pierre.ee/ . Siis tegime vanalinnas umbes 4 ringi, käisime kõik turistide meelispaigad ära. Ma olin giid ja tema navigaator, kuna ilmselgelt ei oska ma linnas absoluutselt navigeerida, juba vanalinna sisenedes eksisin ma ära.. Eilne ilm oli super ja talvine Tallinn ei olegi nii õudne, nagu ma olen siiamaani arvanud.. käisime raamatupoes ja Twilighti sarja teine ring läks käima! Ostsin esimese osa inglise keeles ära. See raamat lihtsalt ootas seal mind..ja mul ei jäänudki muud üle, kui pidin ta ära ostma. Siis helistas mulle üks naine, rääkis minuga soome keeles ( ma olin kaks tundi varem kodus saatnud Viking Line-i CV ja ma mainisin, et oskan ka soome keelt) ja kuskil 5 minutit rääkisime soome keeles ja siis ütles ta "Okei, nüüd võime eesti keele peale üle minna!" Mul oli nagu, okei, lihtsalt nahhaalselt testiti mind ! :D

Ja tarbija24 annab elule lootust, ilmselgelt suren ma noorelt: http://www.tarbija24.ee/?id=223571

Pea on paks ja see et see valutab ka veel, no see on täitsa tavaline värk.. Tegin eile ja täna ka juttu endale olulisest asjast, psühholoogia aine raames. Jaa see jutt on siin:

Meil kõigil on inimesi, kellest me hoolime ja kes ka meist hoolivad. Inimesed, keda me armastame, annavad asjadele meie ümber väärtuse....

Mõni peab kalliks sõbra kingitud käeketti või emalt saadud kella. Minu jaoks on oluline kaelakee, mille ripatsiks on rist... See on minuga praktiliselt iga päev.

Igal jõuludel saime lastelastega oma vanaemalt jõuludeks raha, et endale siis midagi meelepärast osta. 2006.a. jõuludel palusin vanaemal kinkida mulle midagi jäävat, mingi meene. Algul oli see kett minu jaoks lihtsalt asjake, mida sobis kanda.

Kuid kui 2007.a. suvel mu vanaema suri, sain ma aru, et see kett on ainus käega katsutav mälestus temast. See kett on mulle niivõrd väärtuslik, kuna seda vaadates, hoides...meenub mulle tema....tema kortsus nahk....tema säravad silmad...mulle meenub mu vanaema väike maja, mis oli nii soe ja kus oli alati kaneelisaiakeste ja piparmünditee lõhn.

Ma tunnen end mingil määral teiste lastelaste ees erilisemana, kuna mina sain vanaemalt meie viimastel ühistel jõuludel kingituseks selle keti, mille väärtust on raske kroonidesse ümber arvutada... ja...omades midagi nii hinnalist, saan aru, et väikesed asjad meie ümber toovad meie päevadesse rahulolu, naeratust ja paljude asjade olulisus tuleb aastatega.

Head tuduaega.

Printsess

ps. S-Päev on kohekohe!

Filmid, filmid..

Mul on turismigeograafia loeng..ja see loeng venib nagu roostest buss ülesmäge minnes, mille kiirus ei ületa üle 30 km/h, või nagu sama buss allamäge minnes, mille pidurid on kinnikiilunud, käsipidur on peal ja gaasipedaal on katki. Kui seda suudate ettekujutada, siis tekib minu praegusest loengust suhteliselt selge pilt...Pole kahtlustki, et tigu, kes kannab tonnist koormat liigub kiiremini kui meie hetkeline loeng. Mulle meeldib vaadata klassis ringi, vaadata, mis näoga meie-õpilased seda loengut kuulame..und on võimalik nende silmadest lugeda, seda, et nad on juba umb.pool tundi unemaal olnud.. pole kahtlustki..

Vahepeal on olnud palju filmivaatamist ja ilmselt on veel palju ees..kuna jah, paljud filmid on ikka veel vaatamata ja need lausa nõuavad, et ma neist osa saaksin.

Neljapäeval tegime, Mari tungival sundimisel, õudukaõhtu ja saatuslikuks filmiks valisime Grudge3, ja ma mainin ära, et ma kartsin seda filmi kohutavalt palju. Päris mitu korja karjusime Mariga jaa veel rohkem mitu korda tekkis soov film kinni panna:D . Aga lõppkokkuvõttes saime vaatamisega hakkama ja oleme siiamaani elus, uhh..

Järgnevalt oli siis Avatar 2x, pühapäeval. Heaheaheahea, Süda.

Ja siis tegelikult oli meil Mariga plaanis reedest teha järgmine kinokülastuspäev, et lähme siis uut filmi -Brothers vaatama..mõeldud, kui Kerli sebis mulle selle filmi ja eile siis vaatasime selle ära, ja jaa, see oli nii hea..kõik need emotsioonid, mis filmis läbi käisid ja siis veel kõik need emotsioonid, mida see film minus esile tõi..lihtsalt..kohutavalt hästi tehtud draama, kuidas sõda mõjutab meid kõiki, kuidas ta mõjutas hoolivat ja armastavat meest niipalju, et ta muutus selle kõige vastandiks. Ja see väike tüdruk..Bailee Madison, temal oli selles filmis väga suur ja kandev osa ja ta sai lihtsalt idealselt sellega hakkama. Suur kummardus.

Brothers

Brothers

Jaa, reedeks, 12.veebruariks, on meil Mariga ära broneeritud kohad kinosaalis järgmisele filmile:

Jaa see tuletabki meelde, et kohe kohe ongi S-Päev!

Printsess lõpetab..

Blogging,

Omg, pole neli päeva siia jõudnud midagi kirjutada, kuigi tegelikult..noh oleks jõudnud küll..igapäev mõtlesin, et tulen ja kirjutan, aga tunne on selline, et ei ole õigeid sõnu mida öelda tahaks...Mida öelda, kui on nii palju öelda, aga sõnavara selle ütlemiseks on liiga vähe?

Vahepeal on palju juhtunud ja palju on jäänud juhtumata!

"Koidukuma" kõigepealt..mul on 30-lk-d lõpuni, ja ma armastan seda kallikest..mul oleks ta ammu juba läbi, aga ma venitan..kuna ma ei taha, et see hea asi liiga kiiresti otsa saaks.. Ma mõtlen, et mida kuradit ma siis teen, kui see mul läbi saab? See paneb mind muretsema!

NV. Ohhsa kurat. Nüüd on ametlikult nii, et iga aasta hakkan ma SS pidudel käima! Reedene Urban House oli võimas..Pole ammu nii lõbus olnud ja nii palju tantsitud..ja loomulikult pole ammu nii suurt mäluauku olnud.. Tõsised probleemid mäluga! Pean mingeid rohte võtma hakkama.. Laupäev oli väga rahulik, kuna ma olin ikka purjus ja niisama oli väga uimane olek.. Õhtul Sirli kutsus meid Üüberisse, oleks nii väga tahtnud minna tegelikult, ootasin ka seda pidu kaua, aga minu olek ei lubanud, ilmselt oleksin seal tantsuplatsil magama jäänud! ..Pühapäeval käisime Avatari vaatamas- Mina, Mari, Kerli ja Unn. Teist korda käisin and i have to say- it's still amazing! Võrratu.. ilmselt oleksin nõus seda veel kord vaatama ja siis veel, peaagu sama suur armastus selle filmi pihta nagu Twilghtigi.

Täna hommikul ärkasin .. ja enesetunne on kehv..kael on ikka paigast ära ja kurk on ka haige.. Sellises tujus ei taha voodist ärgatagi..

Eile käis mu peast läbi mitu mõtet..mõtted, küsimused, millele ma vastata ei osanud.. Küsimused südame ja aju koostööst.. Räägitakse ju, et kui tahetakse kellestki loobuda, siis ala mu mõistus ütleb üht, aga süda teist. Reaalselt saame kõik aru, et selline asi on täiesti võimatu.. Millal enne on süda rääkinud? Kas ei ole südametegevus vajalik pigem vereringlemiseks? Süda ei tuksu ju ainult siis kui inimene on armunud..või süda ei lõpeta ju löömast kui oled oma kallima kaotanud? Mis kuradi asi on siis südamevalu? Kas selline asi on üldse olemas? või on see kõik ikka meie peades kinni.. kui me mõtleme, et "Ma ei suuda enam ilma temata edasi elada..," et siis meil ongi raskem... aga kui me mõtleme, et "Oli mis oli, ja tuleb uus" vms..kas siis on kergem? Kas kui me mõtleme, et meil on kõik korras, kas siis ongi kõik hästi? Kes üldse seostab seda armastuse värki südamega? Kes oli see, kes mõtles, et armastus ja südamevalu käivad koos?... Aga sellest saame küll kõik aru, et mõistus, aju, see räägib kogu aeg.. isegi siis kui me ei taha, töötab meie mõte kogu aeg.. me mõtleme mõtteid, kaalume otsuseid, mõtleme, kuidas midagi õigesti öelda, mõtleme, kas üldse midagi öelda või vaikida, et kuidas mitte oma kallimatele haiget teha.

Ma arvan, et mõni ei mõtlegi ja tänu sellele saan mina kogu aeg haiget. Ja ma olen siiamaani seda kannatanud, aga ükskord annan ka mina alla ja siis lõplikult..ma ei ole lõputu auk, mis kõike talub, ka minul on piirid, ja need piirid ei ole kummist, need ei veni.!

Täna on üks neist sinistest esmaspäevadest, mis võiks vahel tulemata jääda..ema tuleb reedel, see teeb tuju paremaks!

Printsess.

days..

1 tunni ja 29.minuti pärast on kauaoodatud reede käes!! ja siis tuleb see veel üle elada ja õhtul on väike pidu. Pidu, mida olen kaua oodanud ja olen kindel, et miski suudab seda kindlasti rikkuda, arvestades juba praegust olukorda. Yeah.

Eesti Ekspressi nädalahoroskoop:

Näed eeskätt positiivset, oskad rõõmu tunda ka pisiasjadest. Niisugune optimistlik suhtumine teeb ka probleemide lahendamise tunduvalt kergemaks. Unistused on helged, võimalik, et näed selgeid ja ennustuslikke unenägusid.

Okei. nagu tõsiselt ka, what the f*kk? Kas seekord ka ma lihtsalt tahan, et see horoskoop oleks minuga sarnane või ta kurat ongi? Väga hirmuäratav igastahes.

Rohkemat ei ütleks..unenägudesse si süübi.Homseni

Printsess.

Mis nüüd?

Ma nägin täna öösel seksi-unenägu, üksikasjadesse ei laskuks.. kuid mulle tundub, et asjad on ikka väga jamasti.

Üks inimene otsustas minuga ühendust võtta, ei aitähh.

Reedeni on jäänud veel kolmapäev ja neljapäev..niiet kaks ja pool päeva veel reedeni, ma ootab.

Mõttetumm olen nüüd, praegu. Täiesti tühi igasugustest asjadest.

"I was perfectly happy. Totally and completely blissed out..."

Ma muhelen nüüd omaette edasi, see raamat lihtsalt toob naeratuse silmi, tahad või ei!

Printsess.

Kirjutan..

Inimese kõige suurem, raskem võitlus on võitlus iseendaga.. Kõik teised lahingud teiste inimeste ja kasvõi terve maailmaga kahvatuvad võitlusega iseenda ees.. Võitlus iseendaga, see haarab endas nii palju erinevaid aspekte.. kasvõi tugev püüd loobuda mõnest halvast kombest - shokolaadist, alkoholist, narkootikumidest-millest iganes, tungiv vajadus kedagi enda kõrvale..kedagi, kes on nii vale, ja me ei suuda temast lahti lasta, see on võitlus enda tunnetega..oma südame vastu. Kuid mida siis teha, mis oleks õige? Milline tegu oleks õige, et kõigil oleks hea, ja eelkõige et minul endal oleks hea? Või äkki peaks kõike taluma, vaikides alla suruma tunded, mida tunneme, et nii oleks kõigil lihtsam, vähem draamat? Mis siis teha, kui seda kõike hakkab kogunema ja koguneb ja see kasvab ja laieneb ja varsti, peagi on see nii suur, et on mind täiesti endasse imanud ja ma ei teagi enam mis on õige/vale hea või halb...kui kõik tundub olevat kui üks suur hall mass ja juba kolm päeva pole näinud päikesevalgust, kõikjal on vaid pilved ja sinine taevas on kadunud..ka kuud pole enam..

Võib-olla ongi kõige lihtsam loobuda juba varakult, et jääda kõrvale sellest võitlusest, sellest lõputust, halastamatust võitlusest iseendaga oma sisemuses, mis hakkab meid seestpoolt hävitama, meid seesmiselt nõrgestab ja astub võitlusesse meie mõtete vastu? Oleks see vaid nii lihtne, et juba eoses me saaksime aru, mis on õige ja mis on vale.. kahjuks on see suhteliselt võimatu ja sellest kõigest saame aru alles siis kui me oleme kaelani sees ja siis ootab meid ees üks kõva lahing..ja me eitea ette kumb pool selle võidab ja kas üldse võidab..

Unistused on olemas. Need on seal kuskil kogu aeg ja üks päev kui me ei oota, siis nad (unistused) ongi kohal, täiesti valmis täituma, muutuma reaalsuseks. Niiet, unistuste täitumiseks peab meil olema pangega kannatust ja piisavalt palju tahtmist oodata. Kuid kes enne on olnud valmis ootama midagi, mis tuleb meie õue võib-olla alles mõnekümne aasta pärast? Ma tean, et mina pole selleks valmis, ma olen liiga kärsitu, et midagi nii kaua oodata, mul tekib selle aja peale kümmekond uut ja huvitavat ja (võimalik, et ka) paremat unistust.? Aga usku peab olema ja seda peab hoidma ja kaitsma ja õigel ajal, õiges kohas õigesti kasutama.

Ma vihkan talve, külma, kõike seda mis seal akna taga toimub. Ma vihkan, et välja minnes pean selga panema kõik kodus olemasolevad riided ja kindad ja mütsid..MA TAHAN SOOJA!, kohe,

Paranormal activity, wow, scary as hell. Ebanormaalne asi, Ma kartsin ikka kohutavalt palju, 2x enam ei vaata!

Printsess,