Kooli lõpuni on jäänud veel loetud päevad. Üha reaalsemaks saab tõsiasi, et eksamid on kohe kohe tulemas. Juba täna rääkisime üsna kurva alatooniga, et varsti saab see kõik läbi ja me ei näegi enam üksteist igapäev. 3.aastat oleme üksteist talunud. Ka meil on olnud halbu päevi, kuigi neid enam ei mäleta. Kõige paremini jääbki meelde need lollused, millega me hakkama oleme saanud. Inglise keele tunnis meenutasin paremaid palasid. Kõige vaimukam on kindlasti Kaarel, kes tihti täiesti tahtmatult mõne "killu maha paneb." Kaarel: "Sain autokoolist teada, et teoreetiliselt on kõik õige-kui oled väsinud, tuleb magada." "Õp. Vahkal, mul on mure, mu koer sõi mu matemaatika õpiku ära." Ütleb õp. Vahkalile "Ma hakkan siis õppima, kui lumi maha tuleb." Vene keele õpetajale "Mul on südamepõhjast kahju, et ma vene keele tunnist puudusin." Muidugi ei jää meile alla ka õpetajad, kes teinekord tahtmatult midagi naljakat ütlevad. Jaanimägi: "Mihkel!" Klass naerab, Mihkilt meie klassis ei käi ja õpetaja mõtles Mikku. Laanso: "Ei saa enam kumm ka öelda, kohe mõeldakse apteegikumm." Pall: "Füüsiliselt voolab teil nagunii läbi." Vanajuur: "Ainult kondoomiautomaat on veel puudu." Guljavin: "Joonas!Ära laku pirni , kui mina räägin." Perekonnaõpetuse tunnis, tekkis Sassil huvitav mõte. Õpetaja rääkis lapse arengust ema kõhus ja Sass küsis : "Kas laps seal ära ei upu vä?" Oeh. Nalja on tõesti palju saanud. Mainimata ei saa jätta ka tavalisi teisipäevi, kui Joonas ja Vambo seksiteemadest räägivad. Väga palju huvitavaid teemasid on meil juba läbi käsitletud. Kindlasti üks parim tund on söögivahetund, meie lauas on alati kehtinud reegel- kes ees, see saab süüa, kes viimasena tuleb, see jääb ilma. Söögilaua jutud on alati olnud ebasobilikud, aga sellegi eest väga harivad. Meil on veel ees vähesed ühised koolipäevad, peame neid nautima!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar