kolmapäev, 29. aprill 2009

Tutiekspress, alkohol ja maa!



Nüüdseks on siis esimene eksam-küpsuskirjand läbitud, loodetavasti ka edukalt. Kõige rohkem meeldis mulle see, et õhtul, kui ma juba magasin, helistas Ester mulle ja soovis mulle eksamiks edu, nii armas temast! Meie eesti keele õpetaja andis mulle küll lootust hea tulemus saada, aga ka tema on eksinud. Siiski, lootust ei tohi kaotada, pealegi saabuvad tulemused alles juunis ning teised eksamid on veel alles ees ja nüüd tuleb neile pühenduda. Järgmine kirjand toimub juba tulevasel laupäeval-2.mail.Peale eksami kirjutamist (milleks mul kulus nii umbes 5h) saabusime koju ja otsustasime õhtul seda tähistama hakata. Minu tähistamine ületas igaugused piirid, kuna ärkasin kell 04.00, kedagi kodus polnud ja peale selle oli viinapudel padja all. Jäin magama ja ärgates oli vastik, juba vastik olla.! Õhtupooliku veetsime Kerliga poodlemas, kuna tutipäevaks (või titepäevaks?) oli vaja veel mõni asi osta!.  Esmaspäev(27.04) oligi meie tutipäev! Päev oli nii tore, samas ka kurb..Veel kurvem olin selle üle, et see päev otsa sai. Mida rohkem aeg edasi ja mida lähemale lõpp jõuab, seda enam ma hakkan aru saama, et meil oli igati tore klass, kaa paralleelklass on tore:). Kahju, et varem suhteid ei soojendanud. Tutipäeva õhtu möödus jälle tähistades, kuid seekord olin mina kaine ja mu Mari ja Tanel mitte nii kained, pigem väga purjus. Siim, kallis, võttis mu naiseks ja peale selle viis meid oma autoga sõitma.:). Õhtu oli väga tore, tegelikult oli terve see päev tore.
Auto tuunimine oli igati lahe tegevus, pealegi oli minu audi ainukesena ilustatud. Auto parkisime direktori auto kõrvale ja see sai päris palju tähelepanu..ka järgmine päev pidin sellise autoga ringi sõitma, sest õhtul polnud enam tahtmist pesema hakata. Järgmise päeva vähemalt kaks tundi kulusid autot pestes, küürides.! Kuna need värvid ei tahtnud enam maha tulla. Küllap mu audi tahtiski tutiekspressiks jääda. Ja siis tuli Kristo mulle meeldivat üllatust teatama- audi rehvis on kruvi!. Jälle sai tund aega Kalevi juures veedetud! Ja homme lähen jälle. Oeh..see audi ei saa kunagi korda!!! 
Tänase päeva veetsin vanaema juures, aias, riisudes. See oli nii mõnus tegevus, et teeks seda iga kell uuesti. Vanaema juures on mul alati meeldinud, seal on nii kohutavalt rahulik ja mõnus. Aga seal olles tuleb alati kurb meel, kuna mulle meenub alati siis vanaema ja ka see, et teda enam pole. Igatsen teda ikka kohutavalt. Riisumisel on muidugi tagajärjed-käed on rakkus!. Aga ma ei vingu, sest see oli seda väärt. Nüüd olen jälle rahulikum ja valmis homne päev üle elama. Aitähh vanaema, et sa oled nii mõnusa õhkkonna loonud.!

teisipäev, 21. aprill 2009

LÕPP!?

Täna oli üks imelik koolipäev..Vaatasime kõik oma tatipilte ja püüdsime ära arvata, kes on kes. Tegime ka tutipäeva proovi-isegi suht hästi kukkus välja. 3 aastat oleme unistanud sellest hetkest, mil kool läbi saab. Kurb on mõelda, et kolm aastat, 5 päeva nädalas, 8 tundi päevas oleme kõik koos olnud ja nüüd järsku enam ei ole. Matemaatikaharuga saame veel väga palju kokku, kuna toimub palju konsultatsioone, aga teistega kahjuks mitte. Kõik on kuidagi nii kalliks ja südamelähedaseks saanud. Kindlasti on neid, kellega tulevikus veel edasi suhtleme, aga ka neid, kellega enam kunagi ühtegi sõna ei vaheta. Kõige imelikum selle juures ongi võib-olla see, et ma ei ole kunagi oma klassi enda jaoks eriliseks pidanud. Aga tegelikult on nii, et alles nüüd, kui mul neid kõiki enam pole, alles nüüd saan aru, et tegelikult hoolin neist kõigist palju ja päevad ilma nendeta on ikka väga imelikud. Meel on kurb ja ühtegi tarka mõtet enam pähe ei tule.
Aaa...Audi, musi, sai korda!!!:)

neljapäev, 16. aprill 2009

Viimased, viimased.


Kätte on jõudnud aeg, kus oleme silmitsi näiteks viimase muusikatunniga.! Nimelt oli viimane muusika õpetuse tund meil kolmapäeval. Kindlasti ei ole see meenutamist väärt, kuna õpetajal ei olnud kõige parem tuju ja meil oli aasta kontrolltöö. Niiet, muusikaga on ühelpool. Samuti oli kolmapäeval viimane kehalise kasvatuse tund, selles tunnis, kahjuks, mingit füüsilist tegevust ei toimunud!. Meil oli tutipäevaarutamistund! Kehalist hakkame küll kõik taga igatsema, väga lahedad olid ju cosmo nõuanded, mida me pidime järgi tegema ja kõige rohkem meeldis meile piinamisharjutused, eriti siis kui pärast 4 päeva jalad valutasid:). Ojaaa, suusatamine, see oli ju kõigi lemmik! Viimane arvutitund oli terve aasta sisukam. Valmis sai mu imeline kodulehekülg.   Täna oli siis viimane ühiskonna ja kirjanduse tund. Kirjanduses oli muidudgi ka üks suurem töö ja kuna meie oma õpetaja oli ära lõbureisil siis oli meil asendusõpetaja. Enne töö lõppu hakkas tema siis meiega arutama töös olevaid küsimusi, nii et, neil, kel veel töö käes oli vedas, kuna said oma vastuseid täiendada. Viimastel vene keele tundidel on me õpetaja hakanud julmalt kildu rebima!! Teisipäeval ütles ta: "Jumal tänatud, et ma istun, muidu kukuks pikali maha!". Ei mäletagi täpselt, mis naljaga me siis jälle hakkama saime. Ja kolmapäevases tunnis hakkas Vambo Kadriga juttu ajama ja õpetaja ütles siis selle peale: "Ärge hakake jutustama, mul läheb süda pahaks!":D:D. Oi kus sai naerda! Palju viimaseid on veel ees, kindlasti tahan neist kõigist osa saada! Koolipingis on suht raske istuda, eriti siis kui vaadata aknast välja ja näha seda päikest. Tundub, et kevad on viimaks meieni jõudnud. Ma hakkan kindlasti neid päikselisi koolipäevi taga igatsema!! Täna on siis ka see päev, mil mu kallis audi lõpuks korda saab, siis on võimalik normaalselt tagurdada, äkki!?:p.  Aga kaks ja pool meest hakkab, niiet!!

esmaspäev, 13. aprill 2009

Lillekooliaeg,







Kooli lõpuni on jäänud veel loetud päevad. Üha reaalsemaks saab tõsiasi, et eksamid on kohe kohe tulemas.  Juba täna rääkisime üsna kurva alatooniga, et varsti saab see kõik läbi ja me ei näegi enam üksteist igapäev. 3.aastat oleme üksteist talunud. Ka meil on olnud halbu päevi, kuigi neid enam ei mäleta. Kõige paremini jääbki meelde need lollused, millega me hakkama oleme saanud. Inglise keele tunnis meenutasin paremaid palasid. Kõige vaimukam on kindlasti Kaarel, kes tihti täiesti tahtmatult mõne "killu maha paneb." Kaarel: "Sain autokoolist teada, et teoreetiliselt on kõik õige-kui oled väsinud, tuleb magada." "Õp. Vahkal, mul on mure, mu koer sõi mu matemaatika õpiku ära." Ütleb õp. Vahkalile "Ma hakkan siis õppima, kui lumi maha tuleb." Vene keele õpetajale "Mul on südamepõhjast kahju, et ma vene keele tunnist puudusin." Muidugi ei jää meile alla ka õpetajad, kes teinekord tahtmatult midagi naljakat ütlevad.  Jaanimägi: "Mihkel!" Klass naerab, Mihkilt meie klassis ei käi ja õpetaja mõtles Mikku. Laanso: "Ei saa enam kumm ka öelda, kohe mõeldakse apteegikumm." Pall: "Füüsiliselt voolab teil nagunii läbi." Vanajuur: "Ainult kondoomiautomaat on veel puudu." Guljavin: "Joonas!Ära laku pirni , kui mina räägin." Perekonnaõpetuse tunnis, tekkis Sassil huvitav mõte. Õpetaja rääkis lapse arengust ema kõhus ja Sass küsis : "Kas laps seal ära ei upu vä?" Oeh. Nalja on tõesti palju saanud. Mainimata ei saa jätta ka tavalisi teisipäevi, kui Joonas ja Vambo seksiteemadest räägivad. Väga palju huvitavaid teemasid on meil juba läbi käsitletud. Kindlasti üks parim tund on söögivahetund, meie lauas on alati kehtinud reegel- kes ees, see saab süüa, kes viimasena tuleb, see jääb ilma. Söögilaua jutud on alati olnud ebasobilikud, aga sellegi eest väga harivad. Meil on veel ees vähesed ühised koolipäevad, peame neid nautima!