Suvi on läbi.. peaaegu läbi.. Uskumatu, et olen selle aja jooksul jala kaks korda vette saanud, üks kord päikest näinud ja kilo maasikaid söönud, uskumatult täiuslik suvi on möödas..

Jäänud on veel seitse tööl käimispäeva, ja ma ei taha, et see läbi saaks ! see seltskond, see töö, see kõik sobib mulle ideaalselt.. ja ma ei taha enam kooli minna, ei kujuta koolielu ettegi !

Ma leidisin oma päevikust nagu blogitaolise kirjutise, see on aprillikuust ja nüüd tuleb see sõnasõnalt siia :

26.04.2010 Mida sina teeksid kui oleksid 16.a. ja rase ? Kassee on kahe inimese omavaheline otsus - kelle sõna rohkem maksab ? Kas vanematel on õigus oma 16.a-le lapsele öelda, mida ta tegema peaks ? Kas nii noorelt on õige hakata elama pereelu? Kas abielu on siinkohal üldse sobilik mainida ?

25.04.2010 Just siis kui ma olen endale 325 korda kinnitanud, et "Mul ei ole mingeid tundeid, see on kõik üks lõbus seik, muud midagi, üks hea mälestus-kõik" Just siis kui olen ka ise seda lauset päris tõsiselt uskuma hakanud - teeb telefon kaks piiksu, ma saan sõnumi sisuga, et ta igatseb mind ja loodab mind oma unenägudes kohata... Sõnumi lõppu jõudes on eelnevad 326 korda olnud tühi jutt, unustatud, ma olen pilvebaleriin ja sina pilv, piinan end ja alustan uuesti - esimene kord - mul ei ole mingeid tundeid , ja nii ongi !

Ma võiksin olla tundetu ja tugev, ma võiksin olla swartzenegger ?

(See postitus valmis algselt laupäeval, ja ma lõpetasin selle siis.. täna !)