Kell 23:43, täna, lõpetasin oma kursusetöö viimase detaili! Saatsin oma kaas-tegijale ja jätan kokkuvõte tema teha! Milline kergendus, tehtud, valmis, kõik!

Tänane päev on olnud väga tegus, vähemalt minu jaoks, tegin palju ja logelesin niisama vähe! Mu väikesed sõbrad olid mõlemad siin ja mängisid.. Oli ka nuttu, aga siiski, naeru oli palju rohkem! Ja see on lihtsalt hämmastav, kuidas need väiksed põngerjad suudavad mu suud kogu aeg naerul hoida! Kui kurb on alati Karl, kui ta peab koju tagasi minema! Ja, et ta räägib kodus "Onu Maret andis mulle kartulit." Ainult tema suudab nii!

Nendega koosoldud aega ei vahetaks ma mitte millegi vastu, eriti sellepärast, et neid isegi nii vähe näen ja nad on minu isiklikud energiapommid!

Me tegelesime täna kevade saabumise kiirendamisega - me viskasime oma maja ees asuvaid lumehunnikuid laiali, et pruunikas-rohekas rohi saaks kiiremini lume peidust välja tulla, et sireli all kasvavad lumekellukesed saaksid oma õisi päikese poole sirutada, et meie paksu lume vangis olev hekk saaks kergendatult hingata, et mina saaksin juba varsti varsti aknast õue vaadata ja näha seda, mida ma olen oodanud- lumevaba kevadet! Ei jõua ära oodata, mil saaks juba värskelt niidetud muru lõhna kopsudesse tõmmata!

Fireflies on hea jaa, Owl City - Vanilla Twilight on ka hea, btw ! kust pärineb ka minu uus lemmik sõnajada "It takes two to whisper quietly."

Printsessa.