Sa tead..

LAUL

Kuulame.

"Oo, kallis sõber, sind austan ma! Sa tead, see tunnes alles jääb. On suurtel meestel suured teod, sa tead, see tunne alles jääb ja jääb - sa tead, see tunne alles jääb.
Oo, kallis tuttav, sind austan ma! Sa tead, see tunne alles jääb. On suurtel meestel suured teod, sa tead, see tunne alles jääb ja jääb - sa tead see tunne alles jääb.
On suurtel meestel suured teod, sa tead, see tunne alles jääb. Sa tead, see tunne alles jääb. Sa tead, see tunne alles jääb!"

Igavesti igavik.

Eesti Ekspressi järgmise nädala horoskoop Vähkidele: hing on natuke haige, igatsed ja unistad, aga kas oled piisavalt mõelnud selle üle, kuidas oma unistused reaalseks muuta? Ära oota teiselt kontaktivõtmist ja lähenemiskatseid, liigu ise edasi, tasa ja targu muidugi.

See on täpselt minu hetkemeeleolu järgi tehtud horoskoop. Või võib-olla ma lihtsalt tahan, et see oleks minu tunnete järgi tehtud? Seda ma ei tea, aga praegu on küll asjalood nii jahh.. Ja mul tõesti on üks suur unistus, mida ma tahan ja vajan, ma lihtsalt pean selle unistuse muutma midagi reaalsuse-taoliseks, kuna ma ei taha, et see jääks lihtsalt minu unenägudesse, tahan midagi tõelist vahelduseks.

Do we wanna live longer life or happier life? That is the question..

See on küsimus, millele peaksime pöörama tähelepanu kauem kui vaid mõni sekund selle lugemiseks. Mida me elult tahame? Kas me tahaks, et me saaksime elada igavesti selles hetkes? Kas me tahaks, et meie elu ei lõppeks katastroofiga, või et see ei lõppeks üldse? Või oleme õnnelikud, et me saame elada, ükskõik kui kaua, aga peaasi, et õnnelikult? Küsimused on keerulised ja neile vastuse leidmine on veelgi raskem. Kas ka teie olete mõelnud, mis saab peale surma? Milline see kõik välja näeb? Kas saabub igavene vaikus, mida me oma kiire tempoga elus mõni päev nii igatseme või sünnime oma hingega kellegi teise kehas uuesti (selgeltnägija Nastja mõtete kohaselt). Me eitea, millal ja kuidas me sureme.. ja täna võib olla tunne nii sitt kui tahes, ei tohiks seda päeva raisata mossitamisele. Mina tean, et ma lepiksin lühikese eluga, peaasi, et see oleks läbi ja lõhki õnnelik.

Aga ma ei ole ju täna õnnelik. Ma olen enda peale nii pahane..Mul oli millegi pärast vaja Soome minna, saada minema Tallinnast, veeta aega emaga..ja nüüd kui ma seda ei saanud, kui ma oma lolluse tõttu jäin laevast maha ja seega jäi ka Soome minek ära..Ma olen nii pettunud, nii kohutavalt pettunud. Nüüd, kui ma ei saanud Soome minna, tahan ma seda veel rohkem..nüüd kui see on nö keelatud..siis ihkab ikka hing seda ülekõige.

Ma ei saa öösiti magada, ja ma ei ole kindel, et kas see on tingitud sellest, et ma ostsin uue (nii hea lõhnaga) shampooni ja palsami või on asi selles, et ma olen ärritatud, kuid ma ei tea küll, miks või millest ma ärritatud peaksin olema..Mul ei tule und ja ma magan rahutult.. ilmselt peaksin vitamiine võtma..

Kõik laotöölised, ehitajad, puusepad, sportlased, kokad, metsamehed, vargad ja muidu sööjad- ma annan teile hea soovituse- püsige õuest eemal, püsige varjus selle kohutava külma eest. Täna hommikul, kell 7, see oli lihtsalt hullumeelne kui külm oli, ja kõigele lisaks oli veel jäine tuul.. ma jooksin, ilma, et ma oleks tundnud, et mul on jalad, varbad... Päris mõistlik oleks endale pähe tõmmata soojendusega paberkott, siis jääksid vähemalt põsed külmast puutumata, kuid seda ma küll ette ei kujuta, et mida me peaksime jalga panema.. kui villased sokid siin juba enam ammu ei toimi..

Super Mario on väga teemas. Maal on hea olla, kõik asjad on jääs, kraan isegi ei tööta!

"Kui armastad seda, kes su tapab, ei jää sulle mingit valikut. Kuidas saaksid sa põgeneda, kuidas saaksid sa vastu hakata, kui teeksid seeläbi haiget oma armastatule? Kui su elu on kõik, mida saad oma armastatule anda, kuidas saad sa sellest keelduda? Kui see on keegi, keda sa tõeliselt armastad?"....Jah, see tähendab ainult üht, ma ostsin ära ka "Koidukuma," ja mulle meeldisid juba esimesed leheküljed palju, juba need ajasid mind muigama..ja ma sain aru, et ma armastan seda raamatusarja ikka kohutavalt palju..Nüüd järgnevad päevad veedan oma raamatuga, okei:). tsau seniks.

Printsess.

More wonderful staff

Eile oli veel nii palju aega/tahtmist, et vaatasin ka teist korda ära Michael Jacksoni "This Is It"-i. Ja endiselt meeldis see mulle nii väga. Mida rohkem teda vaadata, tema laule kuulata, seda rohkem ma saan tema sõnumist aru. Ta ei olnud lihtsalt üks suvaline laulja, kes laulis armastusest ja armukadedusest (?). Tema lauludel oli tähendus..igal laulul oli oma lugu.. Kõikide laulude videod olid MJ-i järgi perfektsuseni lihvitud, täpselt nii palju ja nii kaua kui tema oli rahul..ka filmis tuleb seevälja, et see (need) kontsert(id) oleksid olnud ideaalsed..kuna ta valis üle maailma välja parimad tantsijad, (kes olid nii head, ja kes olid nii uhked, et said olla osa MJ-i projektist) tal oli kohutavalt hea valgustusmeeskond..tema muusikat lihviti täiuslikkuseni..ta kontrollis kõik ise üle, ta ei usaldanud kedagi teist.

Kuulates tema laule, tuleb mul praktiliselt kogu aeg kananahk ihule..eile oli see terve filmi aeg mu kätel, jalgadel..

MJ laul "The Earth Song," See on niii sügav, see paneb tõsiselt mõtlema, et me peaksime proovima vähem loodust rikkuda, me peaksime hoidma selle ilu, võlu, seda kaitsma.. Praegu tahaks küll kuhugi vihmametsa minna, või meie, Eesti, talvisesse kasvõi.

Täna, tegin ripsmed korda..enam kaua ei jaksa nendega jamada..jõudsin poole üheteistkümneks kooli ja täna oli ju see headus kella 6-ni. Lõpuks ma ei olnudki väsinud, hakkasin isegi rohkem õppejõu jutule tähelepanu pöörama(läksin hulluks? :D)..jaa Latte on hea, eks see aitas ka.! Kohvikumüüja tegi mulle julma feili..Kohvik peaks kõigi oletuste kohaselt olema avatud kella 4-ni. Ma läksin klassiruumist välja 15.55, et ära viia oma eelmise latte kruus ja võtta uus, et ka järgmine loeng vastu pidada ja kohale jõudes oli kohvik juba kinni pandud.. Aga mis siis ikka, jätsin oma kruusikese ukse taha ja tulin ära, jõin vett..peaaegu ju sama hea kui latte?

Koostasin CV-d ja olin tubli. Kella kümneks olen ilmselt täiesti läbi ja jään tuttu.

Täna, tänu facebook-i vahendusele, leidsin sellise lehe, hakkan seda nüüd jälgima.. ja facebookis oli välja toodud ka raamatud, mida peaks lugema ja üks kirjutas välja tsitaadi, mis jäi mind painama ja mis on nii kuradima hea.

"On kahtlemata neid, kes armastavad lõpmatust, on kahtlemata neid, kes ihaldavad võimatut, on kahtlemata neid, kes ei soovi midagi- kolm liiki idealiste, ja mina pole ükski neist: sest ma armastan lõpmatult kõike, sest ma ihkan võimalikku, sest ma tahan kõike, või natuke rohkem, ja isegi rohkem kui ei saa..." Sellised inimesed panevad pea valutama, sellised inimesed, kes oskavad oma tundeid ja mõtteid nii kuradima hästi kirja panna. Ma vihkan teid, jah.!

Kerli pani mulle pähe ühe mõtte, millest ma ei suuda mitte mõelda..

Jaa nüüd oli hirmus, kuna mina olen voodis.. DVD-mängija on kaugel põrandal..DVD-mängija pult on sama kaugel mängija peal.. aga see asi läks ise käima "Hello" tuli ekraanile ette.. Mida asja? Ok..Mul on kogu aeg õigus olnud.

Its all about love - L, O , V, E. Its everywhere.

Printsess.

500 days of what?

(500)days of Summer.

"This is a story of boy meets girl. But you should know up front, this is not a love story. "

Jah..see ei ole tavaline armastusfilm, see on ebatavaline. Võib-olla see, et see film on nii ebatavaline, teeb selle niivõrd heaks. See on midagi armastuskomöödia-taolist. Seal on palju naljakaid hetki ja see, et see film ei ole tavalise happy end lõpuga, teebki selle filmi eriliseks. Mulle meeldisid näitlejad, nad said oma ülesandega üli hästi hakkama.

Mul on hea meel, et mul on head sõbrad, kes minuga oma häid filme jagavad. Ma arvan..et selle filmi sisu või ükskõik millist teist osa on suhteliselt raske kommenteerida. See lihtsalt on film, mis tuleks ära vaadata ja siis alles saadakse aru, et.. kõik on üks suur kokkusattumus ja mitte miski pole mitte kunagi kindel.. Nii hea sõnademäng.

Some quotes:

Tom: What happens when you fall in love?

Summer: You believe in that?

Tom: It's not Santa Claus.

***

Tom: I love her smile. I love her hair. I love her knees. I love how she licks her lips before she talks. I love her heart-shaped birthmark on her neck. I love it when she sleeps. (Algul)

(jaa hiljem...) I hate her crooked teeth. I hate her 1960s haircut. I hate her knobby knees. I hate her cockroach-shaped sploth on her neck, I hate the way she smacks her lips before she talks. I hate the way she sounds when she laughs.

***

[Tom has written a greeding card] Roses are red, violets are blue..Fuck you, whore !

I loved this movie, a lot.. Ma ..õõh..kohutav hingevalu ja lõpuks on ikka kõik võimalik.!

Printsess.

Me peame mõtlema suuremalt, laiemalt

Täna hommikul, nagu ka iga teine koolihommik, vaatasin ma hommikukohvi kõrvale Terevisiooni. Ma olin küll poolunine, seega ma ei ole kindel, kas neil oli keegi külaline, kellega nad Haitist rääkisid või käis see teema läbi uudistes. Igastahes, Haiti president on väga tänulik kõigile annetajatele, kes on neid nende raskel ajal aidanud, kuid nüüd on neil väga suur palve, kõikidele.. et neile saadetaks telke.. Kuna väga paljud on kaotanud kõik, ka oma kodu.. ja maikuus algab Haitil vihmaperiood, ning nad on silmitsi suure probleemiga-inimestel ei ole võimalik kuhugi end saabuva vihma eest varjata. Seega on tänane heateo mõte -Saadame kõik oma seisvad telgid Haitile, nad vajavad seda.!

Päris kohutav on mõelda, mis maailmas me elame..mis toimub mujal! Ma olen isegi õnnelik, et meil on siin nii külm, aga vähemalt pole katastroofe-vulkaanipursked, maavärinad, taifuunid..

Printsess.

Noorkuu

The Twilight Saga New Moon - Next Chapter

Seda filmi võib pidada juba vanaks filmiks, kuna Eesti kinodesse jõudis ta juba 27.novembril, 2009.aastal. Kuid kui ma täna (eile) teda teist korda vaatamas käisin, tekkisid kõik emotsioonid jälle esille.

New Moon

Twilight-i saaga teine peatükk

Režissöör Chris Weitz

Stsenarist Melissa Rosenberg

Näitlejad: Kristen Stewart, Robert Pattinson, Taylor Lautner, Ashley Greene, Rachelle Lefevre, Billy Burke, Peter Facinelli, Nikki Reed, Kellan Lutz, Jackson Rathbone, Anna Kendrick, Michael Sheen and Dakota Fanning

Pikkus 130 minutit

Sisukokkuvõte:

Stephanie Meyeri fenomenaalselt eduka romaanisarja Videviku saaga teises osas võtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uusi mõõtmeid. Bella Swan (Kristen Stewart) satub ihaldatud üleloomuliku maailma saladuste keerisesse, mässides end ülepeakaela veelgi suuremasse hädaohtu. Pärast Bella kaunikesti kehvalt lõppenud 18. sünnipaevapidu lahkub Edward Cullen (Robert Pattinson) koos perega Forksist, et hoida Bellat eemal vampiiride maailmas varitsevaist ohtudest. Murtud ja ükskõikne Bella veab end tuimalt läbi abituuriumiaasta. Ühtakki avastab ta, et hädaohtudesse sattudes on Edward alati temaga. Soov iga hinna eest armastatuga koos olla paneb Bella aga üha enam ja enam riskeerima.

Lapsepõlvesõbra Jacob Black (Taylor Launter) abil vuntsib Bella oma seiklusteks üles vana mootorratta. Sõprus üleloomulikku saladust varjava kiljuutide hõimu liikme Jacobiga sulatab viimaks Bella jäise südame üles.

Kui juhus viib Bella taas kokku vana vaenlasega, päästab ta õudsest saatusest iseäralik ja üleloomulikult suurte huntide kari. On selgemast selgem, et Bella on ikka veel suures ohus. Peagi selgub kiljuutide saladus ning tõeline põhjus, miks Edward ta maha jättis. Bellat ootab tõenaoliselt surmav taaskohtumine armsamaga, kes aga pole aga enam kaugeltki selline, kui Bella oli lootnud.

Noorkuu haarab kaasa, kruvib pinget ja kütab kirgi veelgi enam.

Film on hea, tõesti. Mulle meeldis see rohkem kui esimene osa. Ilmselt on selles süüdi režissööri vahetus..Enam ei olnud terve film hall..ja oli rohkem tegevust.. Kui raamatus tundus (vähemalt minu jaoks) kohutavalt pikaks veniv Jacobi-lugu, siis filmis ei olnudki see nii igav, kuna ta oli suhteliselt kütkestav, koos oma 4 sõbraga. Kogu filmi teostus oli hea, suhteliselt hästi oli raamatus olnut filmis näidatud või kuidagi kombineeritud.. Paratamatult me kipume raamatut ja filmi võrdlema.. ja võrdlusmomendil, jääb mulle alati raamat rohkem meeldima..lugedes ma kujutan ette suuremaid, võimsamaid tundeid..kuid filmis see nii selgelt välja ei tule. Palju oli ka erinevusi-raamatus olid mootorrattad punane ja sinine, filmis olid need hall ja must (?). No aga vähemalt oli Alice varastatud porsche ikka kollane, hea töö! Mulle meeldisin hundid, nad olid kujutatud küll täpselt nii suurelt ja võimsalt, nagu ma olin ette kujutanud ja Volturid olid parajalt õelad, kurjad ja samas ka head.. "Pain" oli kõige heamini tehtud, ja väike-Jane oli suurepärane.

Emotsioone selle filmi pihta on väga palju ja nii erinevaid. Neid kõiki kokku liita või siin ühtse pagasine esitada on väga keeruline, peaaegu et võimatu.

Some very good quotes:

Edward:

"I thought I’d explained it clearly before. Bella, I can’t live in a world where you don’t exist"

"After all the thousand times I’ve told you I love you, how could you let one word break your faith in me?"

"I could see it in your eyes, that you honestly believed that I didn’t want you anymore. The most absurd, ridiculous concept—as if there were any way that I could exist without needing you!"

"You’re not asleep, and you’re not dead. I’m here, and I love you. I have always loved you, and I will always love you. I was thinking of you, seeing your face in my mind, every second that I was away. When I told you that I didn’t want you, it was the very blackest kind of blasphemy."

Bella:

"What if you sincerely believed something was true, but you were dead wrong? What if you were so stubbornly sure that you were right, that you wouldn’t even consider the truth? Would the truth be silenced, or would it try to break through?"

Fänn, Printsess.

hahaha, kohustuslik on ära vaadata need kaks:

üks

kaks

Thats some crazy staff

Kui palju on palju? Kui külm on külm? Millal on kui?

Kas neli minutit on pikk aeg? Nii üldiselt mõeldes on see ikka väga lühike aeg, ja möödub väga kiiresti.. kuid kui õues on miinus viissada kuuskümmend seitse kraadi külma, ja su varbad on olnud jääs juba kolm tundi ja sul on pissihäda ja sa oled trammi oodanud juba kümme minutit ja siis vaatad ajakavast,

et järgmine tuleb nelja minuti pärast..vot siis alles saame tunda kui pikk aeg on neli minutit.. Kui ma olin need piinarikkad, hinge hävitavad, varbaid söövad neli minutit ära oodanud, sain ma trammi peale- mis ei olnud kraadigi soojem kui enne õues olles ja seda ilustas veel meeldiv lehk, nagu oleks keegi endale kolm päeva vana piimapaki koos pudeli Grossi viinaga pähe kallanud, lihtsalt kohutav! Kui mul poleks nii külm olnud, oleksin jala läinud.. Oma Volta peatusest koju

kõndides sain jällegi aru, et viissada meetrit on puujalgadega minnes ikka väga pikk maa. Ma enam ei kõndinud, vaid libisesin kodu suunas. Praegu, kui ma olen juba mingine paar tundi kindlasti kodus olnud, on mul varbad ikka purikad ja ise ma värisen ka :/.

Kerli tuli täna linna tagasi, jube tore.. ja selle päeva õnnistamiseks külastasime kino Kosmos, mis oli minul esmakülastus.. Ilmselt ma ei lähe sinna enam kaua, või kui lähen, siis suvel.. Kuna tõesti, jah, seal on odavad piletihinnad (25.-), aga eks nad hoiavad ka küttesüsteemi pealt päris palju raha kokku..mul oli jope seljas, sall kaelas, kindad käes ja ma hakkasin filmi lõpupoole värisema lausa..Mida me vaatamas käisime ? Eee.. "New moon"-i. Teine kord, aga ikka sama hea.! Õnneks olen suutnud kedagi oma Twilight-i tõvesse nakatada, muahahhhaaa

(kuri naer), nii hea tunne!

Eile..kui ma käisin

poodlemas (Mul on uued lemmikud poed!), siis mul tekkis kiusatus minna

poodi ja osta ka puuduolev neljas osa, aga ma suutsin end ohjeldada ja lahkusin poest ilma selle raamatuta..Võin enda üle uhkust tunda! Ma polegi täitsa ära pööranud, lihtsalt natukene hull.

Käisin eile, pärast pikka seedimist ja veel pikemat veenmist ikka Katriniga peol ja pean kohe ära märkima, et see neiu juba oskab pidu panna. Teinekordki, kindlasti.

Ma olen ikka veel natuke haige ja ma arvan, et tänane külmetus ei tulnud eriti kasuks..

Ryan Sheckler tuleb Eesti, OMGOMGOMG!. Ma uurin välja,

kus SS-i afterparty toimub, for sure! Ryan, imepoiss, kes oli

ainult 18-kuune kui esimest korda rulalaual oli ja juba

6.aastasena tegi ta trikke oma tagahoovi ehitatud

skatepargis. Ja peale kõige, ta on päris ilus, või mis?:D

Jaa, täna Internetis tuhnides leidsin ka sellise asja:

Niiet, kui tahame ka kevadel välja näha stiilsed ja moekad ja muidu värvikad tegelased, peaksime neile detailidele tähelepanu pöörama !

Kui ma ütlen, et mul läheb minut, siis vastab minu msni jutukaaslane mulle nii: "your minute is like an hour, maybe a day, a week..that's good, cause when I'll ask you, can I have a minute with you and if you say yes...then we can be together for a whole week." Seda lauset lugedes saan ma kinnitust, et ajal ei olegi tihtipeale kindlat piiritlust..kõik on suhteline ja igaühele erinev..

Printsess.

Täpp i peal

"I see you"..tegelikult on sellel sügav tähendus, tegelikult

tähendab see rohkem kui meie poolt kasutatavad kolm

sõna "Ma armastan sind." Ma arvan, et need võiksid

tähendada pigem midagi, et ma armastan sind kogu

hingest ja sind nähes saan ma aru, et ka sina armastad

mind. Ma armastan sind ja kõike sinu juures, ma luban,

et olen igavesti sinuga ja sa ei pea minus pettuma.?

Printsess.

Avatar

Ma käisin täna kinos, üksi, täiesti masendav, mitte ühtegi sõpra mul pole, pean ÜKSI kinos käima :(. Aga tegelt, Avatar meeldis mulle väga palju. Seal on nii ilus "maailm" ja nii ilusad "inimesed".

Avatar.. Film, mis ilmselt tõukab J.Cameroni eelmise kassahiti (Titanic, 1997.a.) enim tulu toonud filmide edetabeli esikohalt. Täiesti hämmastav, et Titanic on püsinud seal üle kümne aasta ja ainuke film, mis seda ohustaks on jälle Cameroni teos.. ja kui see juhtub, siis järgmist sellist tõeliselt menukat filmi on oodata 2020-l aastal..Head ootamist meile, selleks ajaks oleme juba vanad, kuid mitte iial nii vanad, et käia kinos. :)

"Eepilises seiklusfilmis “Avatar” viib “Titanicu” lavastaja James Cameron meid teekonnale vapustavasse uude maailma, millesarnast keegi seni näinud ei ole. Kaugel taevakehal nimega Pandora asub trotslik kangelane teekonnale lunastuse leidmiseks, juhtides kangelaslikku võitlust terve tsivilisatsiooni päästmiseks." Mitte ühtegi sõna pole valesti öeldud..Pandora, täiesti hämmastav koht, täiuslikud puud..kõik on kui muinasjutumetsas..nii ilus. See on kindlasti film, mis peaks DVD-l kapis, kapipeal või DVD-mängijas olema. Väärt oma miljardeid.

Paneb hämmastama, mida kõike suudavad inimesed välja mõelda ja veel hämmastavam on teostus.. 3D-paneb kõiki saalisolijaid tundma, et ka nemad saavad osa sellest seiklusest. See on võimas, see on äge..See paneb meid kõiki unistama..meie kujutlusmaailmas ei ole enam ainult inimesed, vaid nüüd võime nende seas märgata ka Na'vid-e.

Väike taustauuring filmi kohta:

"James Cameron pidi oma "Avatari" lavastamiseks ootama 12 aastat. Algselt soovis Cameron "Avatari" ette võtta kohe pärast "Titanicu" lõpetamist, kuid 1999. aastal olid arvutieffektid nii kulukad, et filmi maksumuseks oleks kulunud 400 miljonit dollarit. Õnneks on arvutid viimase kümnendiga palju paremaks läinud ja "Avatar" saadi kinolinale "tagasihoidliku" 240 miljoni eest (kuuldavasti).

..Aasta on 2154. Sam Worthington mängib Jake Sully't, endist merejalaväelast, kes aheldatud ratastooli ja kes nõustub võtma üle oma kaksikvenna töökoha Pandora nimelisel planeedil. Nimelt on Sully venna jaoks ehitatud/kasvatatud avatar, kunstlik keha, mis näeb välja nagu Pandora põlisrahvus Na'vid ning mida juhitakse üksnes mõttejõul. Avatari projekti juhib Dr. Grace Augustine (Sigourney Weaver), kes üritab läbi avataride Na'vide kultuuri ja elu mõista, kuid kui teadlase asemel satub ühte avatari hoopis sõjaväelane näeb kolonel Miles Quaritch (Stephen Lang) selles võimalust lõpuks saada nende kultuurist teada piisavalt palju, et nad maapealt pühkida. Nimelt asub Na'vide kodukoht kõige rikkama unobtaniumi leiukoha peal planeedil ja kilo seda mineraali on väärt miljoneid. Pärismaalaste sekka sulandudes leiab aga Jake rohkem kui ta oskas oodata. Na'vid on osa loodusest, austavad ja kardavad oma maad, midagi mida inimesed juba aastasadu ei oska. Kõige selle juures armub ta ka oma õpetajasse Neytiri'sse (Zoe Saldana). Kui tuleb valida pooli, otsustab Jake võidelda oma avatari kehas oma liigikaaslaste vastu.

Kui rääkida Avatarist lähemalt, siis mitte kuidagi ei saa mööda vapustavast maailmast, mille arvutivõlurid on loonud. Kõik taimed mis kinoekraanilt vastu vaatavad on uskumatult reaalsed ja panevad meid lootma, et nad kusagil kosmoseavarustes võisid ka päriselt eksisteerida. Pandora näol on loodud unenäomaailm, kus elavad maagilised elukad, "Avatari" liigirohkus tundub loomulik. Lisaks on Na'videl võime läbi oma juuksepatside teiste Pandore elukate ja ka taimedega suhelda muutes nad loodusega sümbioosseks.

Moraali poolest jääb "Avatarist" kõlama kolm põhilist tooni: austage loodust, ärge ohverdage end kapitalismile ja põlisrahvuste hävitamine on vale. Viimane peaks just kõige tugevama vastukaja leidma Ameerikas, sest tehnoloogia viimase sõnaga Na'vide maad ära võtma tulnud sõdurid meenutavad kangesti Ameerika esimesi koloniste. Aga kindlasti tuleb Na'visid esmalt vaadelda kui tänapäeva inimeste unustatud osa: me ei vaevu enam hoolima emakesest maast, sest kõik on poest raha eest kättesaadav. Meil ei ole Na'vide bioloogilist annet loodusega suhelda, nii et me peame proovima eriti kõvasti, et seda esivanemate sidet tagasi saada. Ja kui me aitame maad, aitab Tema meid vastu, nii ütleb film."

Allikas : See

"Avatar" on kuskil kolm tundi pikk..kuid see aeg kinosaalis kindlasti ei veni kui ila peale suurt joomingut..see aeg saab pigem kuidagi liiga kiiresti otsa..Mina oleksin tahtnud, et see oleks kestnud kauem ja ikka edasi, selles võlumaailmas olla.. Mulle kohutavalt meeldis kõik, see kõik mida seal näidati ja aeg kinosaalis möödus liiga kiiresti. Cameroni loodud maailm viib meid oma unenägudesse ja me suudame korraks unustada väljas möllava pakase või halluse. Nii reaalne tehismaailm on lihtsalt hämmastav, see peaks meid kõiki ahhetama panema!

Avatar oli vaimustav, imeline..ja kindlasti ei oleks see olnud see sama, kui ma oleksin seda kodus televiisorist vaadanud, või arvutist.. Et saada seda õiget tunnet, tuleks seda kindlasti vaadata 3D-s, et näha kogu Pandora planeedi tõelisust, et ei jääks mingit kahtlust selle ebareaalsusest, sellest, et see võiks olla olematu.

Midagi sügavat, midagi mis jääb mu meelde pikaks ajaks, ja soovitan hingerahuga kõigile.

Printsess

Let me never think

Grey Anatoomia on alati olnud nii inspireeriv, sisaldades alati nii sügavaid mõtteid..siinkohal tsiteerin Greyd "Humans are important, in every colour of wind." Ma isegi eitea mis värvi on tuul? Aga, ma tunnistan siiski..inimesed on väga olulised..me tihti ei mõistagi kui oluline on üks või teine inimene meie elus..saame sellest tihti aru liiga hilja (ja alati ei pruugi põhjus olla vältimatu-surm). Andestamine on tugevus, mitte igaüks meist ei suuda andestada, üritada unustada olnut..Mina olen üks neist nõrkadest..ma ei andesta ja veel vähem suudan ma midagi unustada... Vahel ongi tunne, et seda viha (vms) on kogunenud liiga palju, aga siiski ma ei ole piisavalt tugev!

Ma olin täna tubli ja vedasin end kooli, kuigi haigusepoiss on minuga väga lähedases suhtes, ja ma ei ole sellega rahul, see paneb mu pea valutama! Käisin koolis, aga targemaks ma ei saanud..kaotasin Margusele ainult paar pokkerimängu..mõne isegi võitsin..niipalju kui mu haige pea mul lubas..Praeguseks on suhteliselt surnud tunne peal..aga ma pole veel valmis magama minema.

Täna lõpetasin ka "The Hunger Games"-i. Jaa ma olen vaimustuses! Raamat, kus "One kiss equals on pot of broth"..Lihtsalt..see isegi ei loe, et ma ei saanud igast sõnast aru..kuid lõpp oli nii ootamatu, see tegi mind kurvaks..nüüd ootan teist osa..mingi raamatuhullus on mind võlunud, ma tean.!

Ilmselt ma saan homme raha ja ma tahan nüüd kinno minna, tulgu siis keegi minuga või mitte..Avatar, siit ma tulen.! Jaa siis üldse, tahaks midagi ilusat ja odavat ka osta..eks siis näis.

Teisipäev oli kohutavalt pikk päev, jaa eksami sain ilusasti tehtud, vähemalt enda arvates..ja siis käisime kursakaaslastega raamatu poes (Mina, Silver, Age ja Mari). Suht lahe..Pidin ostma turundusse raamatu- "Kes võttis minu raha" R.Kiyosaki. Mu nädalavahetuse "romaan" ja ilmselt peale seda hakkan uuesti twilight-iga pihta !!

Täna hommikul ja ka eile ..kui ma toast välja läksin, siis oli selline tunne, nagu mulle oleks pangega jääkuubikuid näkku visatud. Täiesti õudne, kui külm annab olla..See tekitab aina ja üha enam soovi olla kuskil soojas, palmi all..Ma ei tahakski palju, ma tahaks ainult sooja..Kasvõi Eesti suve..Aga see on veel nii kaugel, sellele mõtlemine tekitab ainult ahastust ja depressiooni.!

Täiendasin oma "Minu pildid" kausta The Hillsi staaridega:

Tegelikult tahtsin üldse nädalavahetuseks maale minna..Siin Tallinnas hakkab juba katus sõitma ja üksi ei ole siin tõesti kõige põnevam olla..tahaks maal olla..ema võiks ka olla ja Trullla ka..siis oleks nagu päris.

Homme võtan end kokku ja hakkan valmistama midagi CV-taolist asja, et siis praktikakohti otsima hakata..kui ma lõpuks ära otsustan, mis riigis ja mis linnas see olla võiks..

Praeguse seisuga tuleb üks järjekordne täiesti rahulik nädalavahetus, ilmselt ei toimu midagi ja veel ilmsemalt ei näe kedagi.

Kuulan MJ-i (Sain Nelelt kaks plaati, aitähh!)..ja mõtlen mis tänase, järelejäänud, õhtuga peale hakata..Ei tule pähe mitte ühtegi asjaliku mõtet..Niiet ilmselt ma vajun oma pessa ja magan vaikselt hommikuni..Tegelikult ei ole selles vaikses magamises väga kindel, kuna mu nina on nii kinni! Ohh, Mari sul veab!

"Two voices struggled inside me. One that wanted to be good and brave, and one that told the good one to keep her mouth shut"

Printsess.

the M-Day.

1:01. Milline imeline numbrikombinatsioon? "Aasta masendavaim päev" möödus vähem masendavalt kui mõni "aasta vähem masendavam päev." Täna ei juhtunud mitte midagi uut, huvitavat ega ka põnevat. Mari läks Soome, ja seega jäin mina üksi.. Just enne..vaatasin hirmukooli ja ma ausõna kuulsin, et köögis kapiuks läks kinni..niiet, ma nüüd natuke kardan ja ilmselt kööki enne hommikut minna ei julge.

Tegin enne endale natuke enesepiina ja vaatasin oma pangakontot, jah..see endiselt kahaneb nulli poole. Siiamaani suudan veel positiivseks jääda, senikauaks kui seal veel midagigi on !

Olen üritanud täna õppida, natuke isegi olen sellega hakkama saanud, aga millegi pärast on see õppimine viimasel ajal raskendatud..ja ma eitea millest see tuleneb? Ei saaks ju ometi olla võimalik, et juba on kevadmasendus?..Vaevalt, way liiga vara ikka.

Mari jagas eile minuga mõnd naljapilti..Siin nad on:

Neid pilte vaadates tuleb ikka naer peale. Niiet, iga kord kui mul paha tuju tuleb, siis ma vaatan neid pilte ja olen tänulik, et mul sellised sõbrad on..Sõbrad, kes oskavad alati mind naeratama panna, aitäh.

Printsess.

Emo-s.

Ahastus tabab mind piksenoolena, kui reaalsus jõuab minuni kui puu ladvast potsatav mädanenud õun. Mulle öeldakse õelaid asju, teemadel "Ilmselt sa ei saa oma arvutist mitte ühtegi faili kätte." Jah, see väike asjakene muserdab mind väga palju.. Ma üritan mitte mõelda, et mu eluaegsed pildid on seal..mu muusika..mu muud vajalikud/vähem vajalikud failid. Ja kõige toredam on selle juures, et mul on ju väline kõvaketas..aga ma ju olin nii tark, et paigutasin sinna vaid oma filme..mitte ühtegi pilte, milline dumbass teeks nii? Just minusugune, ilmselgelt.

Täna olen olnud täiesti pühendunud uuele fantaasia-romaanile "The hunger games." Mida lehekülg edasi, seda fantastilisemaks see näljamäng muutub.

Aina enam taban ma ennast lugemas, lugemas midagi, mis on reaalsusest tuhandeid kilomeetreid, tihumeetreid ja muid vahemaasid kaugemal. Võib-olla see ongi see, mis mind nende juures võlub..see viib mind kuhugi, kus ma olla tahaks, eemal kõigest sellest, mis mul ümber toimub? Ma loen, ja mu silme ette tekivad pildid, kujutluspildid..Ma näen seda kõike toimuvat nii selgelt, et vahel on raske meenutada, et see on kõik ühe kirjaniku (ilmselgelt suurepäranse kirjutusvõimega) väljamõeldis, olematu.

"Videvik", "Noorkuu", "Päikesevarjutus" "Midnight Sun"

Stephanie Meyer.. Ilmselt, kui sa oleksid jumal, siis ma kummardaksin Sind iga päev, kasvõi viie tunni tagant, loeks palvet ja lubaks, et ei tee pattu. See, mida ja kuidas see võrratu kirjanik on kirja pannud, see on lihtsalt hämmastav, see võlub mind üha enam ja enam. Neid raamatuid lugedes ei tule mu kujutluspiltidel lõppu..ma võiksingi unistama jääda, kuid kahjuks taban reaalsust suure mürtsuga, et see on justkui olnud nagu üks meeliköitev uni. Ma loeks neid raamatuid ühe uuesti ja uuesti, kuna siis leian ma mõne uue tsitaadi/mõtte, mis mul eelmine kord nägemata jäi.

Ma olen tänulik, et mõni inimene (S.Meyer) näeb unes vampiire ja armastust, ja et ta oskab kirjutada midagi nii kaasahaaravat.

Mulle ei meeldi need teosed sellepärast, et filmis mängib kohutavalt kütkestav näilteja Edwardit, (Suu hakkab küll ila jooksma, jaa, see on siiski väga suur pluss) vaid sellepärast, kuidas Eward Bellat armastab.. ma arvan, et see on iga tüdruku/naise unistus.. et poisid nende eest nii hoolitseksid. Armastus, mis on nii võimatu, samas nii võimalik ja nii võimas.

"Koidukuma" on veel jäänud lugeda. Siis on lõpp. Fantaasiad saavad lõpu.

See raamat on täis tsitaate, ja mul oli neid palju vanas arvutis. Aga abiks on ka see lehekülg.

Hetkel tuli meelde selline tsitaat: "Your lips are still blue. You want me to warm those up for you?"

Me otsustasime Mariga, et täna ei oleks ju mingit erilist mõtet eksamiks õppida, missest, et temal on see homme ja mul Teisipäeval..Aga mul on homme aega õppida küll..ja üleüldse, meil oli niisama nii naljakas ja pisarad silmas naersime lausa. Siinkohal suur aitähh Jonnile. Tema ikka suudab alati meie meelt lahutada.

Ja mõni asi siin ikka ei muutu, kunagi .!

Printsess.

Jippijipppiijeejeee

Jiiiiiihaaaaaa.

Eilne pidu.! Oehjah, palju on rääkida. Muljed on oi missugused ja üleüldse, nende naistega lihtsalt peab pidu tegema ja nendega on hea.

Aga muidu iseenesest oli täiesti uus kogemus takso pagasnikus Tallinna peal ringi sõita.

Ma arvan, et sõnu jääb väheks. Mälestus alatiseks!

Ülihea, aitäh teile, neiud..

Printsess.

R.

Mjäu, paneb kiisu mjäuguma. Nurr . :)

Jaaa, tema ka..

Unistamise kunst- See on kunsti kõrgeim väljend

Et neljapäevani jõuda, pean alustama kolmapäevast, eilsest. Eile õhtul, kui mul oleks olnud mõistlik õppida eksamiks, kuulasin ma hoopis juutuubis laule..Täiesti juhuslikult leidsin ma sealt selle laulu. Andsin selle Marile, ja edasist ei osanud oodata, kuid unistusehõng kerkis esile ja tekkis soov olla hoopis mujal, paremas kohas..

Nii, seda laulu kuulates tekib visioon...kuidas me istume kahekeisti Inglismaa kuskil kohvikus..Pubis..Joome teed, või siis hõõgveini või miskit sooja. Väljas sajab vihma. Ning meie auto lõpetas töötamise...millega me pidime..just edasi sõitma, et teha ringtuur Inglismaale. Jõudsime sellega ainult..kuskkile väikesesse külla, kus on vahva pubi. Aga me ei ole närvis...kõik on ok. Kõik on täiesti ideaalne. Me mõtleme, et, ohoo...Joome miskit sooja seniks kui ootame mehaanikuid. Niisiis..astume sisse pubisse, mis lõhnab veidi...vanalt. Aga see on hea. Me istume. Ja siis tuleb lavale Rob, kes laulab "Never Think." Me avastame, et inglise mehed on üpris atraktiivsed ning me istume ja naudime oma cup of tea-d. Ja me kuulame muusikat, mis tekitab hea tunde. Meil pole enam meeleski, et miks ja kuidas me sinna pubisse sattusime ja meie peadest on täiesti pühitud see, et meie auto oli katki läinud. Ja vihma muudkui sajab, nagu Inglismaale ikka kohane. Meid see ei häiri, meile on oluline hetk, milles me oleme...jaa me naudime seda täiega. Jaa meile meeldib seal, natuke võõras, samas koduses, pubis..me mõtleme, et vbl me saaksime jääda kauemaks kui plaanitud? Kuigi meil polnud ju tegelikult mingitki plaani sinna sattuda, vaid meid viis sinna saatus. Saatus, mille teed on imelikud ning tihti meile arusaamatud ja samas nii mõistlikud, nii õiged. Me jääksime kauemaks, et nautida natuke rohkem seda õhkkonda, seda midagi, mida oleme vbl kaua igatsenud, aga me ei teadnudki seda enne, kui alles nüüd..kui seda juba korra nautinud oleme.

Me leiame, et Inglismaa kauniste küngaste vahel on lahedaid külakesi..Ja me otsustame ka öö seal veeta. Ühes veel mõnusama vanaaegsema õhkkonnaga külalistemajas mööduvad meie järgmisedki ööd. Külalistemaja on sisustatud nagu mõnest vanaaegsest filmist pärit hostelid ikka..inimised on kohutavalt sõbralikud, keegi ei kohtleks meid kui võõraid, vaid kui kaua eemal olnud tuttavaid.

Ka järgmisel õhtul istume me pubis, kus aeg läheb meist mööda nii kiiresti, et me ei jõua enam sammu pidada..kuna meile tundub, et aeg justkui seisaks selles vanaaegses külakeses. Me istusime seal "oma" pubis iga õhtu ja Rob avastab minu(?). Ta on täiesti tavaline inglise huumoriga noormees, kes tutvustab meile kogu ümbruskonda, ta näitab meile selle imetillukese külakese võlusid, selle elanikke.

Meie auto saab korda..Ja vihma pole sadanud juba mitu päeva..ja meie oleme aru saanud, et me ei taha enam mitte kunagi sellest hurmavast kohast lahkuda..mitte kunagi, sest me oleme leidnud midagi, mis meid õnnelikuks teeb. Me saame aru, et meil ei ole vaja viina ja viskit, vaid meil on vaja üht vanaaegset külakolgast, mis võiks olla Kadila, kuid see on hoopis meie WowVillage ja seal tekib see õige tunne, et "I am finally at home."

Ja me jälle istume oma pubis/kohvikus..Me ei kasuta telefoni ega ka internetti, me kirjutame kodustele kirja, paberile, ühe lause - i am finally home! Ja siis, kunagi hiljem, me loomulikult täiendame seda. See esimene kiri on lihtsalt selleks, et anda meie peredele/tuttavatele/sõpradele teada, et me oleme õnnelikud ja terveed, lihtsalt üks lihtne kiri. Ja me istume ja naudime..joome teed.. ja mina räägin kui armas mees on Rob. Ja Mari ütleb, et Ma olen õnnelik.

Aeg selles külas möödub nagu oleks ajaratas pandud kiirkerimise peale..Me oleme vanad ja krimpsus..ja meie ikka istume oma pubis, meie Rob ikka vahel laulab ja just seda meie laulu.. Pubisse astuvad kaks noort neidu, kelllel on just auto katki läinud ning kes tulid "meie" pubist soojust otsima. Meid tabab Deja-vu ja me naeratame, kuna me juba teame, mis nende tüdrukutega edasi juhtub..ka neid võlub see koht juba esimesest silmapilgust ja ilma, et nad ise aru saaksid, on ka nemad peagi siin külas "lõksus," kui see on see, mis meid(neid) kõiki siin kinni hoiab.

Meie ( Minu ja Mari) lapselapsed tahavad minna maailma peale rändama..me laseme, kuna me teame, et nad tulevad peagi, üsna varsti tagasi, kuna see on koht, kuhu tahetakse tagasi tulla.. See koht juba on selline, et kui kord sinna satud, siis sa ei suudaks eluski ette kujutada, et sa suudaksid kusagil mujal elada.. See müstiline, täiesti tavaline, aga siiski kõigi jaoks nii kohutavalt eriline..meie küla. Jah, me oleme juba piisavalt kindlad, et nimetada seda täiendiga-meie. Oma lastelastele ütleme vaid "Head teed, kullakesed, ja näeme varsti!" Me teame, et kusagil mujal pole parem kui siin, meie kolkas.

Ja nii lõppes Moonika Ja Mari-Liisi Inglismaa avastusretk, kus paljud paigad jäid avastamata, kuid kõige erilisem koht leiti kaardi abita. tegelikult kestab see avastusretk ikka ja ikka edasi, kuna iga päevaga üha enam ja enam leiame me selle võrratu koha uusi häid külgi, mis meid võluvad.

Täiuslik unistus, kus iga detail on omal kohal..mitte midagi ei ole puudu ja mitte midagi ei ole üle. Täiuslik..kuna meie jaoks ei ole juba ammu enam tähtsust kui külm või kui soe on ilm meie ümber. Meie jaoks on oluline olla koos oluliste inimestega. Selliste inimestega, kel on oma esivanemate kohta rääkida nii mõnigi väga kaasahaarav lugu. Neil on oma ajalugu, mis meid köidab. Me unistame, et ka meie saame kord olla osa sellest ajaloost, et ka meist räägitaks tulevikus sellise õilsusega.

Me saame aru, et mingil määral on külm ja vihmane see õige, see mida me oleme alati igatsenud..enda teadmata..

Ideaalne, tühi, puhas, armas.

Unistamise kunst- see on kunsti kõrgeim väljendus. Moonika ja Mari-Liis.

Meie kujutluses võiks see välja näha umbes nii